/nginx/o/2017/07/13/6887305t1h754d.jpg)
Eesti Loomakaitse Selts soovib arendada vabatahtlike võrgustikku ning kutsub vabatahtlikke üles pakkuma hädas loomadele ajutist varjupaika.
Loomade hoiukodusid napib
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui saame teate näiteks vigastatud looma kohta, läheb meie töötaja või vabatahtlik olukorda üle vaatama ja asjaolusid välja selgitama. Seejärel viime looma vajadusel arsti ülevaatusele ning edasi on väga oluline leida loomale toibumiseks kodu mõne hea inimese juures, kes tema eest hoolitseb,» ütles seltsi juhatuse liige Geit Karurahu pressiteate vahendusel.
«Meie toetame ravi- ja hoolduskuludega. Kui loom on tervise juures tagasi, otsime talle hoiukodu asemel päris kodu,» lisas Karurahu.
Hetkel on organisatsioonis 166 vabatahtlikku, kellest 38 pakub ka hoiukodu. Et abivajavaid loomi leidub Eestis rohkem kui hoiukodusid, on hädasti juurde vaja häid inimesi, kes nõus loomale ajutist kodu pakkuma.
«Praegu on kõige õigem aeg tulla Eesti loomakaitse seltsi vabatahtlikuks hoiukodu pakkuma, sest tulemas on sügiskuud, mis on loomade abistamise osas alati kriitilised,» lisas juhatuse liige Kaisa Kaljurand.
«Soovime, et rohkem loomasõpru leiaksid tee loomakaitsjate ridadesse. Ootame uusi ja värske ideid, ning abivalmis inimesi. Mida rohkem meid on, seda teadlikum, hoolivam ja loomasõbralikum on Eesti,» nendib ka juhatuse liige Jana Adamsons.
Põhilised abivajajad ja hoiukodulised on kassid, koerad, linnud, sekka aga ka näiteks merisead, tšintšiljad, siilid jne – kõik eestlaste seas armastatud ja teatud loomad.
Juuli alguses asus tööle loomakaitse seltsi uus juhatus, mis soovib laiendada loomakaitsealaseid tegevusi, et aidata veel rohkemaid Eestimaa loomi.