/nginx/o/2017/07/14/6892285t1hbca9.jpg)
Sel aastal saab 150aastaseks Valga Jaani kiriku orel, mille on ehitanud kuulus meister Friedrich Ladegast. Tegu on esimese ja ühtlasi ainsa algsel kujul säilinud Ladegasti oreliga Eestis.
Kiriku orel tähistab suurt juubelit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaani kiriku orel on ehitatud Friedrich Ladegasti töökojas Weissenfelsis Saksamaal, toodud Valka ja kohapeal üles pandud. Orel maksis 2650 rubla, mis tol ajal oli suurema talu hind.
Uhke pilli tellija oli praeguses Valka koduloomuuseumis tegutsenud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstritekoolmeistrite seminari juht Jānis Cimze. Orel on tihedalt seotud Cimze seminariga, sest selles õpiti ka orelimängu. Valga orel on kahe manuaali (klaviatuuri), pedaaliga ja 21 registriga.
Kõla poolest on ta hilisbaroki või vararomantismi orel, millel võimalik mängida nii 17.–18. sajandi kui ka 19.–20. sajandi alguse orelimuusikat.
/nginx/o/2017/07/14/6892287t1hcb8a.jpg)
Haruldane muusikariist
Valga Jaani kiriku oreli teeb haruldaseks eelkõige selle ehitaja – tuntud saksa oreliehitaja Friedrich Ladegast, kes oli 19. sajandi tuntuim orelimeister Gottfried Silbermanni järel.
Väga oluline on, et suure meistri tehtud orel on säilinud algsel kujul. Tänapäeval peetakse väga lugu vanadest algupärastest orelitest. Valga Jaani kiriku orel kuulub õigustatult Euroopa 200 parima instrumendi hulka, kõrvuti selliste meistrite orelitega nagu Arp Schnitgeri (1648–1719) baroksed pillid, Gottfried Silbermanni (1683–1753) ning Aristide Cavaillè-Colli pillid (1811–1899) ja mõistagi Ladegasti enda teised orelid.
Friedrich Ladegast sündis 30. august 1818 Hochhermsdorfis ja suri 30. juunil 1905 Weissenfelsis. Oma pika elu jooksul ehitas ta ligi 200 orelit, millest on säilinud algsena vaid kümmekond. Suurem osa tema orelitest on kas hävinud või ümber ehitatud.
Eestis on üldse ainult kaks tema orelit. Valga Jaani kiriku orel on neist esimene. Ajaliselt hilisem Tallinna Toomkiriku orel on valminud 1878. aastal. 1913. aastal ehitati see aga Wilhelm Saueri töökojas Frankfurdis Saksamaal ümber.
Ladegast õppis ja töötas paljude saksa orelimeistrite töökodades, kuid enim mõjutas teda prantsuse orelimeister Aristide Cavaillè-Coll, kelle ehitatud orelid on tuntud oma imekauni kõla poolest. Ladegast võttis oreliehituses väga palju üle nii Cavaillè-Collilt kui ka Gottfried Silbermannilt, kes omakorda tegi tihedat koostööd kuulsa saksa helilooja Johann Sebastian Bachiga.
/nginx/o/2017/07/14/6892289t1h8e83.jpg)
Esimene pill valmis 20aastaselt
Võib julgelt väita, et Ladegasti oreliehituses on kontsentreerunud Euroopa oreliehituse parimad traditsioonid. Oma esimese oreli, mis läks Tannenbergi külakirikusse, ehitas Ladegast seejuures juba 20aastaselt.
Friedrich Ladegast ehitas oreleid iseseisvalt kuni aastani 1885. Aastatel 1885–1898 oli tema orelitöökoja nimi Ladegast & Sohn. Seda seetõttu, et isa Friedrichile asus appi tema poeg Oskar Ladegast, kes aastatel 1898– 1937 ehitas oreleid iseseisvalt.
Samuti oli oreliehitaja Friedrichi vend Christlieb Ladegast, kelle juures Valga Jaani kiriku pilli looja oreliehituse õpinguid alustas. Christlieb ehitas oreleid aastatel 1838–1890.
Vanasti oli kombeks, et oreliehitaja kirjutas ise oma käega oreli sisse, kes on selle meister ja millal on pill valmis saanud. Hiljem, kui oreleid hakati vabrikutes valmistama, pandi nendesse lihtsalt tahvel.
Valga orelis on säilinud ka Friedrich Ladegasti kirjutatud pilli sünnilugu, mis asub manuaalide esipaneeli taga. Sealolev tekst on järgmine: «See seminarijuhataja Jānis Cimze ja kreisiarsti dr. Ulmanni algatatud Weissenfelsi sealse orelimeistri Friedrich Ladegasti ehitatud orel on seatud juulis 1867 meistri enda poolt üles, antud
4. augustil kiriku eestseisusele ja Valga linna raele üle ning pühitsetud 6. augustil.»
Olgu seejuures ajaloo huvides täpsustatud, et uue kalendri järgi on oreli pühitsemise kuupäev 18. august.
Tollane pastor oli Otto Piers, organist Heinrich Sihle. Samal ajal on seesama meister seadnud üles orelid Burtniekis ja Mātišis.
Ehitanud ka mitu suurt ja kuulsat orelit
Ladegast on ehitanud ka mitu suurt orelit. Nende seas on näiteks 1855. aastal valminud Merseburgi Toomkiriku orel. Selle oreli avamisel mängis kuulus Ungari pianist ja helilooja Ferenc Liszt. Samuti on suurimate tema ehitatud pillide seas 1862. aastal valminud Leipzigi Nikolai kiriku orel ja 1871. aastal valminud Schwerini toomkiriku orel.
Valga Jaani kiriku orel restaureeriti Olev Kentsi orelitöökojas aastatel 1998–2004 ja avati taas 8. juulil 2004.
Valgas toimuvad regulaarselt orelikontserdid. Jaani kiriku orelil on esinenud tipporganiste, näiteks James David Christie USAst, Olli Porthan ja Markku Mäkinen Soomest, Pieter van Dijk Hollandist ja paljud teised – Saksamaalt, Itaaliast, Taanist, Rootsist ning loomulikult Eestist. Ise töötan ja mängin sellel 1993. aastast.
Ladegasti orelite tutvustamise, tema orelitel esitatud orelimuusika salvestamise ja heliplaatidel väljaandmise eest hoolitseb Saksamaal tegutsev Ladegast-Kollegium.