Loits lõpetab tulemöllus

Loitsu peakorraldaja Maido Ruusmann (paremalt), loovjuht Reigo Ahven, koreograaf Märt Agu ja produtsent Alo Puustak olid päev enne sündmust kogunenud ehitusjärgus loitsulava ette , et üle käia loitsuetenduse viimased üksikasjad.

FOTO: Taavi Niittee / Valgamaalane

Täna kümnendat ja ühtlasi viimast korda toimuv Tõrva Loits kannab alapealkirja «Maailma loomine», mille taga peituvat sügavam sümboolsus – iga lõpp on millegi uue algus.

2008. aastal ilmavalgust näinud ja Eesti suurimaks vabaõhuetenduseks kasvanud Loitsul on üles astunud lai valik kodumaiseid muusikuid, tuhandeid tantsijaid ning sadu koorilauljaid ja akrobaate. Veelgi võimsamad on olnud pealtvaatajate numbrid, mis küündivad kümnetesse tuhandetesse.

Vaatamata populaarsusele, leiab Loitsu praegune peakorraldaja Tõrva linnapea Maido Ruusmann, et aeg on muuta ürituse formaat piirkonnale kasumlikumaks. Selleks planeerib ta Loitsu jätkata sarja või festivalina, mis kestaks kauem kui üks suurejooneline õhtu.

Pikaajalisemad loitsulised mäletavad, et kaks esimest Loitsu leidsid aset Tõrva Vanamõisa järve ujuvlaval, pärast mida lausuti loitsu Tõrva gümnaasiumi staadionil. 2013. aastast on vabaõhuetendus toimunud Tõrva Veskijärve poolsaarel. Lisaks asukohale on vahetunud korraldajad.

«Minu unistus oli korraldada Tõrvas kontsert Vanamõisa järvel. Hoogu lisas edukalt käivitunud Leigo Järvemuusika,» meenutas Loitsu sündi praegune Valga kultuurikeskuse direktor Ülle Juht. Mõte vee, valguse ja muusikaga täidetud suur­üritusest küpses edasi laulja Jaan Willem Sibula ja tema sõbra Hardi Volmeri osalusel.

Loitsu nimi olevat sündinud Juhi ja Volmeri ühise ajurünnaku käigus. «Kuna pidasime väga oluliseks sõnumit, koorus välja termin «loits» ja asukohapõhiselt saigi kokku «Tõrva Loits»,» selgitas Juht, kes järgnevad kaks aastat ürituse peakorraldaja oli.

Loits kui kaubamärk

2010. aastal sai Loitsu kui osaliselt linna rahastatava ürituse peakorraldajaks Tõrva linnapea Maido Ruusmann. «Kui selgus, et olin korraldamisest kõrvale jäetud, tekkis mõte Tõrva Loits kui kaubamärk patenteerida ning 2013. aastal esitasimegi Volmeriga vastava taotluse patendiametile,» meenutas Juht.

Linnavalitsuse sekkumise tulemusel taotlus siiski rahuldatud ei saanud. «Tõestasime ära, et Loits ei ole Ülle Juhi, Hardi Volmeri või Maido Ruusmanni oma, vaid kuulub Tõrva linnale,» põhjendas linnapea, kes oli seega valmis lugu nimetama katseks varastada linnale kuuluvat kaubamärki.

«Jah, see oli mõeldud Tõrva linnale ja selles mõttes on see linna oma, aga küsimus oli pigem selles, kes on selle loonud,» väitis Juht vastu. Ta lisas, et oleks võimalik kaubamärgi patenteerimisega ka jätkata. «Iseasi kas mul selleks veel jaksu on ja kas sellel enam mõtet oleks.»

Juht ja Ruusmann on ühel meelel, et Loits on Tõrva nime tuntusele andnud suure panuse. «Mis on olnud Loitsu idee? Hoida Tõrvat kui üht Eesti kaunimat linna kaardi peal – ja see on igati õnnestunud,» arutles linnapea, kes samas tunnistas, et tuntavat majanduslikku kasu pole loitsupäev piirkonnale toonud.

«Tõrvas on liikunud tuhanded inimesed, aga üheks õhtuks aastas. Hea oleks, kui seda tuntust saaks ühtlustada näiteks tervele aastale, mis annaks siinsetele ettevõtetele võimaluse kasvuks,» põhjendas Ruusmann otsust ühe suure Loitsuga lõpetada ja loodetavasti uuest aastast alustada kontertide sarja või mitmepäevase festivaliga.

Selle ambitsioonika plaani kavandamiseks olevat nad koos Loitsu loovjuhi Reigo Ahvenaga peagi Tõrva vallaks ühineva omavalitsuse territooriumil juba aastaid eelluuret tegemas käinud. Võimalike peopaikadena on kaalukausil Koorküla Valgjärv, Pikasilla puhkeala või Helme lossivaremed.

Samas nentis Ruusmann, et millestki raudkindlast on vara rääkida, kuna omavalitsuste ühinemine võib seada piirkonnale uue kursi. «Õnneks tundub olevat üksmeel, et midagi on vaja Tõrva kandis korraldada, kuna üritused on parim viis inimesi siia meelitada.»

Ülle Juhi arvates on Loitsu formaat algupärasest järvekontserdist palju muutunud ning ta pakkus, et selle lõpetamise taga peitub korraldajate väsimus või rahalised kaalutlused. «Ehk ongi aeg anda korraldamise teatepulk edasi? Loits on kujunenud linna tunnusürituseks ja seeläbi vorminud ka siinset kultuuriidentiteeti. Mosaiik (kontserdisari) jääb aga mosaiigiks.»

Tuld rohkem kui Rammsteinil

Tänase viimase loitsuetenduse alapealkirja «Maailma loomine» põhjendas selle loovjuht Reigo Ahven tõdemusega, et lood universumi tekkimisest on maailma levinuim arhetüüp. Erinevalt üldlevinud vaatest olevat aga Ahven arvamusel, et miski ei tule millestki ning loomine on olemuselt spiraalne.

«Kui miski lõppeb, nagu näiteks Loitsu kümneaastane traditsioon, ei ole see tingimata mitte-olemise algus, vaid kõigest üks kaar spiraalis,» selgitas Ahven. Tema sõnul läbibki selleaastast Loitsu sellele üles ehitatud sümboolsus.

Etenduse konkreetsetest elementidest tõi Ahven välja kõigi aegade suurima põleva puu ja tuledest järvepinnale joonistatud universumi mudeli. «Tulega ei tohtivat mängida, aga sel aastal mängime laval tulega rohkem kui seda näiteks Rammsteini kontserdil tehakse.»

Erinevalt eelmistest Loitsudest kedagi loitsu lugema kutsutud ei ole. «Loitsu aset täidab tsitaat, mida korratakse terve etenduse aja mantrana ning mis haakub viimaks lauljate tekstiosaga,» märkis Ahven.

Tagasi üles