Eelseisval õppeaastal rahastatakse 112 400 euroga ukraina, vene, aseri, läti, ingeri-soome, tatari, kabardiini, valgevene ja armeenia pühapäevakoolide tegevust. Toetust saab 24 kooli Tallinnast, Tartust, Valgast, Viljandist, Toilast, Koselt, Jõhvist, Narvast (õppetööga Sinimäel), Tabasalust, Tapalt ja Sillamäelt.
Pühapäevakool sai toetust
3. august 2017, 00:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ukraina pühapäevakoolile Kalõna eraldati 5400 eurot,» täpsustas Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht Kristina Pirgop. Ta lisas, et Kalõna on sihtasutuse ammune partner ja tema teada uusi rahvusvähemuste pühapäevakoole Valgas tekkinud ei ole.
Augusti lõpus avab sihtasutus veel teise taotlusvooru, kuhu on oodatud taotlusi esitama kõik Eestis tegutsevad rahvusvähemuste pühapäevakoolid, kes esimeses voorus rahastust ei saanud.
Pirgopi sõnul on rahvusvähemuste pühapäevakoolide ülesanne õpetada järeltulevaid põlvkondi tundma nende esivanemate rahvuskultuuri. «Nädalavahetusel toimuvates pühapäevakooli tundides õpivad lapsed oma emakeelt ja kombestikku. Pühapäevakool aitab säilitada rahvuslikke traditsioone ning tänapäevases maailmas ununevaid käsitööoskusi.»
Eestis tegutseb üle 30 rahvusvähemuste pühapäevakooli, mis registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis.
Vastavalt taotlusvooru tingimustele peab toetust taotlev pühapäevakool olema seal registreeritud.
Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust rahastab haridus- ja teadusministeerium riigieelarvest. Nende tegevust on riik toetanud 2004. aastast.