Päevatoimetaja:
Kersti Kond

Läti kehv majandusseis pidurdab Rail Baltica kaasfinantseerimist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Sven Andreson

Läti ei ole saanud seni Rail Baltica projektile eraldatud Trans-European Transport Network (TENT)
rahasid kasutada, kuna riigil puudub raha selle kaasfinantseerimiseks, ütles Läti transpordiministeeriumi transiidipoliitika osakonna direktor Andris Maldups ajalehele Diena.

«Lätile on tehtud meedias etteheiteid, et kui Eesti on ära kasutanud pea kogu TENTi eraldatud raha ja Leedu viis protsenti, siis Läti ei ole veel alustanudki ja on samal ajal hakanud rääkima hoopis Moskva kiirrongiprojektist,» ütles ta.

Maldups sõnas, et kui TENT eraldab 20 miljonit eurot, siis Läti peab lisama 70 miljonit maksumaksja raha. «Küsimus on selles, kas see projekt tasub ära ja vastus on, et kindlasti ei tasu,» väitis Maldups ja lisas, et kuigi Rail Baltica projekt on Lätile poliitiliselt oluline, kuna aitab lõimuda Euroopa Liiduga, tuleb siiski aru saada, mis seisus on praegu Läti eelarve.

Rail Baltica esimene etapp näeb ette infrastruktuuri parandamist marsruudil Kaunas–Meitene–Jelgava–Riga–Lugaži–Tallinn, et tagada rongide 120kilomeetrine tunnikiirus. Hetkel sõidavad rongid Lätis 80–90 kilomeetrit tunnis.

Mis puutub Moskva–Riia liini, aitaks see Maldupsi sõnul Lätil teenida kasumit ja arendada vastastikust äri.

Märksõnad

Tagasi üles