Maja, mis saab kümme korda kuulsamaks

Lea Margus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda kortermaja saab edaspidi näha pealinnas vabaõhumuuseumis.
Seda kortermaja saab edaspidi näha pealinnas vabaõhumuuseumis. Foto: Paul Poderat/Valgamaalane

Otsisime Räbi külast, endisaegse karjalauda vastast üles kortermaja, millele on määratud kuulsaks saada. Juba järgmisel aastal hakatakse külas «venelaste majana» tuntud ja laudatööliste eluasemeks ehitatud hoonet kolima Eesti vabaõhumuuseumisse. See hakkab edaspidi muuseumieksponaadina sümboliseerima teatud ajajärku Eesti külaarhitektuuris.

Veidi juba võssakasvanud krundil paiknev neljakorteriline silikaatellistest ja eterniitkatusega ehitis on ligi kolmkümmend aastat seisnud tühjana. Korralik katus ja see, et omanik on olemas olnud, on säästnud hoonet hullemast. On ju enamasti need endisaegsed tüüp­elamud kolhoosilautade lähedustes poolenisti hüljatud või päris tühjad ja paraku ka lagunenud.

Et taolised korterelamud on kaduv nähtus, on see ka peamine põhjus, miks seda maja soovitakse säilitada vabaõhumuuseumis. «Peale kasvab uuem põlvkond, kes nõukogude ajast midagi ei tea,» rääkis muuseumi näituseosakonna juhataja Dagmar Ingi. Ta lisas, et kortermaja ja selle ümbrusega hakkab muuseum näitama Eesti maaelu muutumist 1960. aastatest kuni tänapäevani.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles