Vintskete vanameeste külahümn kestab tänini

Kassinaeris, laudleht, siberi lauk, rääkimata marjapõõsastest ja viljapuudest, mesiputk, palderjan, maarjaohakas, erineva piparmündid, end peenrasse sisse seadnud kollaseõieline tedremaran, aedruut, mida ei maksa puutuda ... See kõik on vaid väike osa Mall Värva elustiiliaiast. Foto: Paul Poderat/Valgamaalane

Kui augusti esimesel päeval Mall Värva juurde Käo tallu jõudsime, tuli meid kõigepealt tervitama suur kutsikaohtu koeravolask, ülisõbralik loom, kes väheks ajaks kinni pandi. «Muidu räägib ainult tema,» muigas perenaine.

Mall Värvat teatakse kui ravimtaimeraamatute autorit, loodusfotograafi, aiatarka ja pilvepiltnikku, tol päeval tulid jutuks aga hoopis teised asjad ja inimesed. «Mul on elustiiliaed, mitte näidisaed,» viitas ta eemalt oma maja taga laiutavale taimerikkusele.

Sealt, kus lõpeb aed ja taluõu, algab miljonivaade Räbijärvele, liivasele rannaribale ja paadisillale viib niidetud rada. Astusime paljajalu allamäge. «Palju teil aega on?» Aega peab olema. Vähemalt sellisesse kohta sattudes ... «Käin siin hommikuti ujumas, sügiseni, niipalju kui ilm lubab,» vaatas naine järvele, käsi päikesevarjuks ees.