Keskkonnaamet kutsub üles ettevaatlikult liiklema ja konnarohketel teelõikudel kiirust vähendama, sest kahepaiksete kevadränne on Lõuna-Eestis juba alanud ja soodsate ilmade jätkumisel jõuab lähipäevil ka Põhja-Eestisse.
Konnad tekitavad liiklusohtlikke olukordi
18. aprill 2011, 10:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi sõnul algab konnade kevadine ränne talvituspaikadest kudemisveekogudesse perioodil, mil õhutemperatuur jääb öösel plusspoolele ja päevane temperatuur ulatub vähemalt +10 kraadini.
«Eriti soodustab rännet niiske ilm. Kui sellised tingimused kevadel käes, alustavad ka väga paljud raba- ja rohukonnad ning harilikud kärnkonnad massilist liikumist veekogude poole,» ütles Talvi.
Teelõikudel, kus nähakse palju konni, on soovitav kiirust aeglustada. Autojuhtidele ei tee see erilist tüli, sest konnade rändeteed üle maanteede pole tavaliselt laiemad kui paarkümmend meetrit ning massränne kestab vaid nädalapäevad. Eriti tähelepanelikud peavad autojuhid olema soojal ja vihmasel ajal veekogude läheduses, sest rändeteedega ristuvatel maanteedel võib ainuüksi mõne tunni jooksul hukkuda tuhandeid konni.
Kahepaiksed on väga asukohatruud ning kudema naastakse reeglina sinna, kust ise oma elu alustati. Nii on eelmistel kevadetel kõige rohkem teateid konnadest tulnud Saku-Kiisa, Leie-Oiu-Tänassilma, Ülemiste järve ja Paide tehisjärve piirkonnast.
Teedel allaaetud kahepaikseid kasutavad toiduks röövloomad ja -linnud, näiteks kullilised ja rebased, mis omakorda võib suurendada auto alla jäävate loomade arvu ning liiklusohtlikke olukordi.