/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/08/20/7010437t1hceee.jpg)
Kuigi kuritegevuse tase on Eestis jätkuvalt languses, oli seitsme kuu järel kaks maakonda, kus pahategude hulk kasvas.
Kuritegevuse tase on langenud Valgamaal enam kui kolmandiku võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartumaal registreerisid õiguskaitseasutused 1724 süütegu ehk mullu sama ajaga võrreldes 40 võrra rohkem. See tegi kasvuks kaks protsenti. Teine kasvava kuritegevusega maakond oli Jõgevamaa, kus tänavu jaanuarist juulini oli 322 kuritegu ehk mullusest 39 võrra rohkem. Seega oli kasvuprotsent 14.
Mujal maakondades aasta esimese seitsme kuuga kuritegevus kahanes. Harjumaal kahanes kuritegude arv 351 võrra 7929-ni, Lääne-Virumaal 164 võrra 629-ni, Ida-Virumaal 327 võrra 2327-ni, Hiiumaal kuue võrra 54-ni, Läänemaal 69 võrra 174-ni, Raplamaal 77 võrra 303-ni ning Järvamaal 106 võrra 210-ni. Saaremaal kahanes kuritegude arv 18 võrra 162-ni, Pärnumaal 93 võrra 740-ni, Viljandimaal 36 võrra 335-ni, Valgamaal 138 võrra 258-ni, Põlvamaal 72 võrra 303-ni ning Võrumaal 126 võrra 281-ni.
Kogu Eesti ulatuses püsib kuritegevuse tase seitsme kuu järel mullusega võrreldes üheksa protsendiga languses. Jaanuarist juulini registreerisid õiguskaitseasutused kokku 15 799 kuritegu, mida on mullusest 1515 võrra ehk üheksa protsenti vähem.