:format(webp)/nginx/o/2017/08/29/7042315t1h4d4f.jpg)
Septembris kulmineerub põtrade ja punahirvede jooksuaeg, mis tähendab nende suuremat aktiivsust. Lisaks ajavad metsloomi enam liikuma ka marjakorjajad ja seenelised. Sellest tulenevalt on suurem võimalus, et metsloomad satuvad sõiduteele.
Loomade jooksuaeg jõuab haripunkti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui tavaliselt on metsloomi võimalik kohati varajasel hommiktunnil või õhtuvidevikus, siis jooksuajal on nad aktiivsed ka päeval,» selgitas Eesti jahimeeste seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts. «Sõidukijuhid peaksid sellega arvestama ja olema ettevaatlikud, eriti piiratud nähtavusega teelõikudel.»
Keskkonnaagentuuri andmetel hukkus 2016. jahiaastal liikluses 208 põtra, 24 punahirve, 2162 metskitse, 207 metssiga, kolm ilvest ning üks karu ja hunt. Nendele lisaks juhtus õnnetusi väikeulukitega, mille kohta puuduvad täpsed andmed.
«Märgates metslooma teel, tuleb vähendada kiirust ja mitte jääda lootma looma mõistusele,» selgitas EJSi tegevjuhi nõunik Kaarel Roht. «Loomad juhinduvad meelte kaudu saadud informatsioonist ning nad ei oska hinnata läheneva auto kiirust,» lisas bioloog Roht.
Põtrade ja hirvede jooksuaeg kestab oktoobri keskpaigani.