/nginx/o/2008/06/06/47275t1hcfd3.jpg)
MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond asustas koos keskkonnaametiga Lõuna-Eesti järvedesse angerjamaime.
Lõuna-Eesti järvedesse asusid elama angerjad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku saabus Inglismaalt lennukiga Tartusse 206,5 kg angerjamaime (klaasangerjat) ehk 681 450 isendit. Isendi keskmine kaal oli kõigest 0,3 grammi. Pea 85% maimudest asustati Võrtsjärve, ülejäänud jagati nelja väikejärve vahel: kolm neist asusid Jõgevamaa voorte vahel (Saadjärv, Kuremaa ja Kaiavere järv) ning üks Võrumaa kuplite vahel (Vagula järv).
Ettevõtmist finantseeriti SA KIK kalavarude taastootmise alamprogrammist 2 miljoni 99 tuhande krooniga, maimude toomist Eestisse organiseeris MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond.
Viimati asustati Eestis angerjat eelmise aasta juulis. Tookord oli tegemist ettekasvatatud angerjatega, kelle keskmine kaal oli kaheksa grammi. Kokku asustati siis veekogudesse 210 000 angerjat ning jaotus veekogude vahel oli enam-vähem sama mis tänavu.