Toimetulekutoetuse süsteem muutub paindlikumaks

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Valitsus kiitis eile heaks sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, millega soovitakse teha toimetulekutoetuse süsteem senisest paindlikumaks ning suunata toetuse saajaid tööturule.

«Peame toetama ja julgustama toimetulekutoetuse saajaid tööle naasma,» ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. «Töötamine on parim kaitse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest. Tööleminemise soodustamiseks loome üleminekuaja, et tekiks motivatsioon ka väiksema palgaga tööd alustada. Kui praeguses süsteemis väheneb toetus juba esimesel palgapäeval, siis uue süsteemi järgi on tööle minejale kuue kuu jooksul soodsamad tingimused.»

«Sellist üleminekuaega rakendatakse inimestele, kes on vähemalt kahe viimase kuu jooksul saanud toimetulekutoetust ilma töist tulu teenimata. Toimetulekutoetuse statistika kohaselt on töise tulu saajaid tööealiste toimetulekutoetuse saajate seas väga vähe, mistõttu on mõistlik süsteemi muuta,» täpsustas Iva.

Edaspidi, kui inimene läheb tööle, siis esimese kahe kuu jooksul tema töötasu toimetulekutoetuse määramisel sissetulekute hulka ei arvestata. Järgmised neli kuud arvestatakse sissetulekute hulka töötasust vaid 50%. «Lisaks loome õpilastele paindlikumad tingimused töötamiseks näiteks koolivaheajal, kuna edaspidi kooliõpilaste töötasu ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel leibkonna sissetulekute hulka,» ütles minister.

Valitsusel on kavas tõsta ka toimetulekupiiri. 2018. aastast on plaanis tõsta toimetulekupiir seniselt 130 eurolt 140 euroni kuus. Loobutakse vajaduspõhisest peretoetusest ning selle asemel tõstetakse toimetulekupiir alaealistel 1,2kordseks ehk seniselt 130 eurolt 168 euroni kuus.

Lapsetoetused arvatakse edaspidi toimetulekutoetuse arvutamisel perekonna sissetulekute hulka. Lapsetoetus esimese ja teise lapse eest tõuseb 2018. aastal 55 euroni kuus ja 2019. aastal 60 euroni kuus. Kolmandale ja igale järgnevale lapsele makstava lapsetoetuse suurus on 100 eurot kuus. 1. juulist lisandus ka täiendav lasterikka pere toetus, mis on 3-6-lapselistele peredele 300 eurot kuus ning seitsme ja enama lapsega peredele 400 eurot kuus.

«Ühtlasi suurendame kohalike omavalitsuste kaalutlusõigust selles osas, millised tulud võib toetuse arvestamisel sissetulekute hulka arvamata jätta, sest just omavalitsused teavad oma inimeste vajadusi ja olukorda kõige paremini ning on pädevad seda hindama,» ütles Iva.

2016. aastal maksid omavalitsused toimetulekutoetust 15 300 leibkonnale. Toimetulekutoetust sai kokku 27 990 inimest, mis moodustab 2,1% Eesti elanikest. Tööealistest toimetulekutoetuse saajatest 70% (12 221 inimest) said toimetulekutoetust vähemalt kolmel järjestikusel kuul ning neist vaid 13% (1640 inimest) said vähemalt ühel kuul töist tulu.

Muudatuste rakendumisel võimaldatakse toimetulekutoetust taotleda kogu kuu vältel. Seega loobutakse nõudest, mille kohaselt taotlus toimetulekutoetuse saamiseks tuleb esitada hiljemalt kuu 20. kuupäeval.

Muudatused on planeeritud jõustuma 1. jaanuarist 2018.

Tagasi üles