Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/09/6056051t1h1b6f.jpg)
Eelmise nädala alguse seisuga olid jahimehed Eestis tänavusel jahihooajal küttinud 23 karu.
Keskkonnaameti andmetel on seitse karu kütitud Ida-Virumaal, mis on senini suurim küttimisarv maakonna kohta. Samas maakonnas võib lubade küttida veel kolm karu.
Lääne-Virumaal on lastud kuus, Jõgeva-, Rapla-, Tartu- ja Järvamaal kaks, Pärnu- ja Harjumaal üks karu. Endiselt on karujaht avamata Põlva-, Viljandi-, Valga- ja Võrumaal.
Hiljutises intervjuus Valgamaalasele ütles Valgamaa jahimeeste ühistu juhatuse liige Rein Rosenberg, et karude hulk maakonnas on tuntavalt suurenenud. «Küttimise võimalusest arvame iseenesest väga hästi, sest ulukid, keda üldse ei kütita, võivad muutuda inimeste suhtes liiga julgeks ja võivad tekkida ka probleemid inimestele,» ütles ta toona.
Valgamaal võib karu küttida Otepää kandis.
«Vaadates eelmisel aastal jahimeeste koostatud karude vaatluskaarte jäi silma, et Rulli jahipiirkonnas kohati karu ligikaudu 30% enam, kui Vana-Otepää ja Pühajärve jahipiirkondades. Küll aga on selle aastal karud lõhkunud Otepää kandis 5 korral mesitarusid. Seega on sealt karu küttimine igati õigustatud. Euroopa Liiduga ühinedes on meile karude küttimise õigus antud kahjustustega aladel,» on Rosenberg seda otsust kommenteerinud.
Ta lisas, et vaadates karude paiknemist maakonnas, oleks igati õigustatud lisaks Otepää kandile küttida veel üks karu ülejäänud maakonna jahipiirkondades kahjustuste ennetamise eesmärgil.
Keskkonnaamet kehtestas kahjustuste vältimise eesmärgil tänavuse karujahihooaja küttimislimiidiks 55 karu. Seni on Eestis tabatud kokku 23 isendit. Karujahihooaeg kestab 31. oktoobrini.