/nginx/o/2013/09/04/2009910t1hde89.jpg)
Valga maakond tähistab kolmapäeval, 6. septembril oma 97. sünnipäeva. Sellega seoses toimub maavalitsuses lahtiste uste tund.
Kõik, kes soovivad tutvuda maavalitsuse töö, hoone ajaloo ja arhitektuuri, maavanema tööruumide ja teiste ruumidega hoones, on oodatud maavalitsusse kella 11. Giidi rollis on maavanem Margus Lepik isiklikult.
Juhul, kui maavalitsust soovib külastada mõni suurem grupp, palutakse sellest eelnevalt teada anda maavalitsuse avalike suhete juhile, et saaks hilisema aja kokku leppida.
Lisaks sellele toimub sel päeval traditsiooniline, kuid viimane Valgamaa aaretejahi mäng. See tähendab, et iga omavalitsuse territooriumile peidetakse kingikott, mille sisuks kohalike ettevõtete toodang. Kell 12 hakatakse raadios RUUT FM ja maavalitsuse kodulehel jagama vihjeid aaretekottide asukoha kohta. See, kes esimesena omavalitsuse aarde üles leiab, saab koti sisu endale.
Tähelepanu tuleb siinjuures suunata sellele, et kuna aardekotis on palju söödavat, siis tegelikult tuleb mängijatel siiski otsida A5 formaadis õnnitluslehte. See on peidetud ega ole esimese hooga kohe leitav. Seega tasub vaadata kõikjale: rohulible alla, silmade kõrgusele, puu ja nurga taha!
Õnnitluslehel on telefoninumber, kuhu tuleb kohe helistada ning siis antakse infot, kust aardekoti kätte saab.
Iga vihje taga on kindel omavalitsus ja koht, mis tuleb leida. Esimeste vihjete alusel tuleb ise mõelda, millise omavalitsuse kohta see käib ning kuhu vihje suunab.
Ühtlasi andis maavalitsus teada, et aarded ei ole peidetud ohtlikesse kohtadesse. «Palun ärge hakake kuskile ujuma, ega varemetele või puu otsa ronima. Tuleb olla tähelepanelik ja loov! Elus peab ka õnne olema!» rõhutas maavalitsuse avalike suhete juht Kaja Mõts.
Aaretejaht on mõeldud eeskätt maakonna inimestele, kes sooviksid oma kodukoha kohta rohkem teada ja läbi mängulise seikluse Valgamaaga ning siin pakutavaga tutvuda.
Aaretejahi korraldab Valga maavalitsus ja ettevõtmist rahastab rahandusministeerium.
6. septembrit loetakse maakonna sünnipäevaks Eesti entsüklopeedia andmetel seetõttu, et seadus Valga linnast ja selle lähivaldadest Valga maakonna asutamise kohta avaldati 6. septembril 1920.
Maakonna täpsemad piirid said paika 11. veebruaril 1921. Valgamaa koosseisu arvati Võrumaast neli, Tartumaast viis ja Viljandimaast kaheksa valda.
1950. aastal Valga maakond kaotati, tema territooriumil moodustati Valga rajoon ja enamik Tõrva rajoonist. Viimati nimetatud haldusüksus püsis aastani 1959, seejärel liideti see taas Valga rajooniga.
Elva rajooni kaotamise järel 1962. aasta lõpus arvati Valga rajooni ka Aakre, Hellenurme, Palupera ja Otepää piirkond, 1966. aastal tuli Võru rajoonist üle Valtina ümbrus.