:format(webp)/nginx/o/2017/09/08/7079467t1h8e6a.jpg)
Tsirguliina keskkooli 12. klassis õppiv Vaike-Liine Rehkalt on teadaolevalt vabariigis ainus abiturient, kes on kooli gümnaasiumiosas ainuke õpilane. Juba järgmisel õppeaastal alustab kool tööd põhikoolina.
Kooli viimane abiturient sammus avaaktusele klassijuhatajaga kahekesi (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neiu alustas 10. klassi õpinguid koos klassivennaga, kes aga õppimisest loobus ning koolist lahkus. Aasta hiljem jäi 11. klassi õpilaseks vaid Rehkalt. Ka uut kooliaastat alustas tüdruk uhkes üksinduses, marssides avaaktusel koos klassijuhatajaga saali esimese ja üheksanda klassi õpilastega.
«See üksinda õppimine pole nii hull, kui teistele paistab. Mina ei näe küll suurt vahet, kas olla klassis üksi või mitmekümnekesi, õppida tuleb ikka samamoodi,» rääkis neiu, kelle klassijuhataja on matemaatikaõpetaja Õie Nõmmik.
«Olen esimesest klassist peale igaks päevaks kõik korralikult ära õppinud ja seepärast ei näe üksinda klassis olemises mingit probleemi. Ei tunne ka suhtlemisest puudust, sest väikeses maakoolis tunneme kõik üksteist ja vahetundides saan suhelda teiste õpilastega.»
Tema kinnitusel pole põhjust nuriseda ka koolist saadava hariduse kvaliteedi üle. «Olen kogu kooliaja õppimist tõsiselt võtnud ja pingutanud ning püüdnud neljadele-viitele õppida. Kõik sõltub ikka sellest, kas tahad õppida – vägisi kedagi targaks ei tee. Isegi lihtsam on, sest saad õpetajalt kohe kõike küsida ja asjad endale selgeks teha,» rääkis abiturient.
Tsirguliina koolile jagus neiul ainult kiidusõnu. «See on väike ja mõnus maakool, kus kõik teavad-tunnevad üksteist. Mulle jäävad sellest koolist väga ilusad ja meeldivad mälestused ja mina soovin, et põhikoolina jätkaks kool tegutsemist veel kaua,» lisas abiturient.
Klassijuhataja ja matemaatikaõpetaja Õie Nõmmiku sõnul ei tähenda üksi õppimine seda, et tundides kergemini läbi saaks. «Õppekvaliteet selle all ei kannata, sest kõik nõutav õpitakse ära. Õppimise ja aine omandamise üle on õpetajal palju parem ülevaade kui suures klassis. Kindlasti on õpetajaga suhtlemine tihedam, see sarnaneb rohkem individuaalsele õppele. Samas on mul täpne ülevaade ka sellest, kuidas õpilane teemast aru saab,» sõnas Nõmmik.
Õpetaja sõnul on neiu väga kohusetundlik ja tubli ning lööb kaasa kooliürituste korraldamisel ja läbiviimisel. Ta laulab, loeb luuletusi ning juhib esinemiskavasid, osaleb kooliraadio tegemistes. Ainsa miinusena tõi õpetaja välja meeskonnatöö võimaluse ja võrdlusmomendi puudumise. «Ehk jääb tal midagi vajaka ka suhtlemisfoonis, on ta ju ainus gümnasist,» lisas Nõmmik, kes on ühtlasi klassijuhataja ka 5. klassile.
Ka kooli direktor Heikki Järlik on seisukohal, et õpilaste arv klassis ei mõjuta õppekvaliteeti, esmane on ikka õpilase soov õppeained selgeks saada.
Sooru neiu Vaike-Liine Rehkalt on Tsirguliina koolis käinud esimesest klassist alates ning tema soov on alati olnud samas ka gümnaasium lõpetada. Enamik 9. klassi lõpetanud klassikaaslastest läks edasi õppima kutsekooli või gümnaasiumi kas Valka või Tartusse. Küsimusele, kas tema ei ole mõelnud pärast üksi jäämist lõpetada kool kusagil mujal, vastas ta, et pole kunagi seda kaalunud.
Paigas on tulevikuplaanidki. «Plaanin õpinguid jätkata kas Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas või maaülikoolis ettevõtluse ja finantsjuhtimise erialal,» sõnas abiturient. Lemmikõppeained on tal inglise keel ja geograafia.
KESKKOOLIST PÕHIKOOLIKS
Otsuse korraldada õpilaste arvu vähenemise tõttu keskkool ümber põhikooliks 2018. aasta septembrist võttis Tõlliste vallavolikogu vastu 2015. aasta detsembrikuisel istungil. Kooli gümnaasiumiastme tegevus lõpetati järk-järgult. 2016. aastal ei avatud 10. klassi, 2017. aastal 10. ja 11. klassi ning sel õppeaastal õpibki gümnaasiumiastme 12. klassis üks õpilane. Kokku õpib sel aastal koolis 105 õpilast.