Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on tähtis, et riiklike kultuurimälestiste hulgas oleks tasakaalustatult esindatud ka olulisemad näiteid Eesti uuemast ehk 20. sajandi arhitektuurist.

„Eriti 20. sajandi teine pool ehk sõjajärgne arhitektuur on mälestiste hulgas vähe esindatud. Võib küll tunduda, et meie ümber on palju nõukogude perioodi hooneid, aga selle ajastu arhitektuuri paremikku on väga vähe säilinud,” ütles Jänes.

Nii Valga raudteejaama (ehitatud 1949) kui ka Narva raudteejaama (ehitatud 1953) peahoone peegeldavad Narva ja Valga kui oluliste raudteelinnade ajalugu. Mõlemad jaamahooned on säilinud suures osas autentsena, algse mahu ja dekoorirohke välisilmega. Valga raudteejaamal on valdavalt säilinud ka algne interjöör.

Mõlemad vaksalihooned on jätkuvalt raudteejaamadena kasutuses, mis tagab nende kõige parema säilimise, teatas kultuuriministeerium.

Eestis on kultuurimälestiseks tunnistatud 32 raudteejaama peahoonet.