/nginx/o/2016/04/22/5292465t1h2b2f.jpg)
Euroopa pingutab täna selle nimel, et päeva lõpuks oleks liikluses hukkunute arv ümmargune null.
Euroopa tahab päeva mööda saata liiklussurmadeta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänase riikideülese projektiga EDWARD (European Day Without a Road Death) soovitakse, et Euroopas ei katkeks liikluses ühegi inimese elutee.
«Viimastel aastatel on kogu Euroopas ja Eestis liiklussurmad arv püsinud samal tasemel. Olukord teedel pole läinud halvemaks, aga kahjuks pole näha ka suuri edasiminekuid,» ütles politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo. Iga päev sureb Euroopa teedel ja tänavatel ligikaudu 70 inimest.
Loigo sõnul tuleb liikluses keskenduda haritusele. «Kui kümme aastat tagasi oli võimalik elusid säästa paari üldise muudatusega, siis nüüd on kõige tähtsam ülesanne viia tuhandete liiklejateni teadmine, et just nende otsused ja käitumine kujundavad liikluse tervikpilti.»
«Selleks on vaja, et ohtudest räägivad sõiduõpetajate ja korrakaitsjate kõrval ka emad-isad, vanavanemad, sõbrad, kolleegid, õpetajad. Noorel juhil on raske uskuda politseiniku juttu roolis telefoniga rääkimise ja liigse kiiruse ohtlikkusest, kui ta on näinud terve lapsepõlve, kuidas tema vanem kasutas roolis telefoni ja ei pidanud kinni kiirusepiirangutest. On väga suur tõenäosus, et täiskasvanuks sirgunud laps jätkab vanemate tallatud rajal,» selgitas Loigo.
Ta rõhutas, et igal liiklejal ja tema käitumisel on mõju liiklusturvalisusele. Piisab ühest raskest õnnetusest, et muuta igaveseks mitme pere elu ja panna leheveerud nädalateks põhjustest kirjutama ja lahendusi otsima.
«Kuid põhjused ja lahendused on meile teada. Nii kuivalt kui see ka ei kõla, on kõik vastused liiklusseaduses olemas. Neile ei soovita alati tähelepanu pöörata ning on mugav mõelda, et minuga ei juhtu. Paljud kas ei teadvusta või hoopis ei hooli sellest, mida üks eksimus liikluses põhjustab. On väga keeruline teha enda meelest korralikule juhile selgeks, et maanteel lubatud piirkiirust ületades või telefoni näppides on just tema Damoklese mõõk enda ja teiste liiklejate pea kohal,» lisas Loigo.
«Üksteise märkamine ja teistega arvestamine ehk lugupidamine enda ja kaasliiklejate vastu on alus selleks, et meie liikluskeskkond turvalisemaks muutub. Oma teadlike valikute kaudu saame me kõik vähendada oluliselt liiklusõnnetusse sattumise riski,» lisas maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.
Euroopa liikluspolitseinikke koondav võrgustik korraldab teist aastat projekti EDWARD. See keskendub liiklusohutusele ning tuletab meelde, et absoluutselt kõiki õnnetusi saab ära hoida. Eelmisel aastal sai 21. septembril Eestis viga kümme liiklejat. Selle aasta augusti lõpuks polnud vaid 15 päeval mitte keegi liikluses viga saanud.
Euroopas suri 2009. aastal liiklusõnnetustes 35 000 inimest, mullu kaotas elu 25 500 inimest ning 135 000 sai raskelt vigastada. Iga päev hukkub Euroopas liiklusõnnetuste tagajärjel keskeltläbi 70 inimest. Vanas Maailmas sai mullu liiklusõnnetustes miljoni elaniku kohta surma 50 inimest. Eestis on vastav näitaja 54. Ülemaailmselt hukkus liikluses miljoni elaniku kohta 174 inimest.
Eestis on alates 1990. aastast tänaseni liikluses surma saanud 5400 inimest. Tänavu on surma saanud 35 inimest, kellest rohkem kui kolmandik ei kasutanud turvavarustust.