Sarnaselt Lõuna-Eestiga on viimaste nädalate tugevad vihmasajud tabanud ka Põhja-Lätit ning põhjustanud seal üleujutusi. Lõunanaabrite ajalehe Ziemeļlatvija reporter Inga Karpova rääkis, et Zvartava piirkonnas on suured üleujutused.
Üleujutused Põhja-Lätis hakkavad taanduma
22. september 2017, 19:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Teed on kohati ära uhutud, inimesed ei pääse kuiva jalaga kodudesse, aiad on üle ujutatud,» kirjeldas ajakirjanik olukorda. Väike ringsõit piirkonnas näitas siiski, et üleujutused on viimasel päeval nii palju taandunud, et karmina kõlavale kirjeldusele vastavat pilti reede õhtul enam näha ei olnud.
Gaujena linna lähedalt läbi voolava Gauja(Koiva) ääres veidi kõrgemal kaldal elav vanemaealine talumees Larmonis rääkis Valgmaalasele, et selllised üleujutused on nende kandis üsna tavaline nähe, ka sügiseti. Tema ise on oma viljasaagi põllult kenasti kätte saanud ja ka kartulipõld on kuival, kuid mees tõdes, et on põllumehi, kel pole lootustki sel sügisel kombainiga põllule minna. Probleem pidi olema just suviviljaga, sest kuna talivili valmis varem, on see ammu üles võetud. Seda aga, et tema naabruskonnas lausa mõni elumaja vees oleks, nagu meil Mustjõe ääres üleujutuste ajal, mees küll ei tea.
Tõepoolest, sõites ringi Põhja-Lätis hakkas silma suurem veetase sealsetes jõgedes, kohati oli vesi valgunud ka luhaäärsetele heinamaadele ja üle ujutanud juba ruloonidesse pandud heina ja silo, kuid katastroofilist olukorda me ei märganud.
Paraku hakkas silma ka huku äärel olevaid viljapõlde ja madalamatel põldudel laiutavaid veeloike. Läti põllumehel on tänavu sama raske, kui Eesti ametivennal.