/nginx/o/2013/05/29/1789598t1h04e7.jpg)
/nginx/o/2017/09/23/7128411t1h1a48.jpg)
Kui eelmine nädal tõi teateid aastaaja kohta tavatult kõrgetest veeseisudest Valgamaa jõgedel, siis nüüdseks on olukord tunduvalt rahunenud.
Veetase jõgedes on tublisti alanenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrgeim on jätkuvalt veetase Eesti jõgede seas Mustjõel, mis Valgamaal Tahevas asuvas vaatluspunktis oli täna hommikul kella 8ks langenud 334 sentimeetri tasemele. Ööpäevane langus vaatluspunktis oli seega 20 sentimeetrit.
Veelgi suurema languse on aga läbi teinud teine Valgamaal voolav jõgi – Väike Emajõgi. Tõlliste vaatluspunktis mõõdeti täna hommikul veetasemeks 147 sentimeetrit, mis tähendab, et ööpäevaga on see langenud lausa 35 sentimeetrit. Selle näitajaga kuulub jõele Eesti vaatluspunktide võrdluses ka esikoht. Veel reedel oli veetase sealsamas enam kui meetri võrra kõrgem – 261 sentimeetrit.
Teisele kohale on vaatluspunktide võrdluses tõusnud Soomaal asuv Riisa vaatluspunkt Halliste jõel. Sealgi on aga märgata veetaseme olulist alanemist. Täna hommikul oli veetase seal täpselt kaks meetrit ehk kaheksa sentimeetrit vähem kui eile samal ajal.
Jätkuvalt on kõrge veetase Sämi jões Lääne-Virumaal. Täna hommikul mõõdeti seal Kunda jõe veetasemeks 184 sentimeetrit, mis tähendab kaheksasentimeetrist langust ööpäeva jooksul. Sellega ollakse üle-eestilises vaatluspunktide võrdluses kolmandal kohal.
Neljandal kohal on aga üle-eestiliselt Õhne jõe vaatluspunkt Tõrvas. Seal oli täna hommikul veetaseme kõrgus 174 sentimeetrit – üheksa sentimeetrit eilsest vähem.