R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtkiri: Miks me nii haiged oleme?

Valgamaalane
Juhtkiri: Miks me nii haiged oleme?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kiirabi. Foto on illustratiivne.
Kiirabi. Foto on illustratiivne. Foto: Urmas Luik

Elustiili muutmine pole kerge. Sestap on tänuväärsed kõik algatused, mis aitavad positiivses suunas muutuda. Selliste sekka kuulub ka konkurss «Mehe tegu». Tunnustatud sai ka valgalane Andres Reede, kes loobunud parema tervise nimel suitsetamisest ja alkoholist. Reedel oli muutumiseks ka hea põhjus – tütar, kes isa konkursile esitaski.

Et eestlaste tervise ja eluviisidega lood halvad on, näitab kas või poliitikauuringute keskuse Praxis uuring, mille kohaselt vähenes aastatel 2009–2016 tervena elatud aastate hulk Eestis meestel 1,4 ja naistel kolm aastat. Näitaja taustal ei paku suurt rõõmu ka see, et keskmine eluiga on tõusnud – elatakse küll kauem, aga haigena.

Praxise tervisepoliitika analüütik Laura Aaben tõdes, et ühelt poolt tuleks konkreetsemalt tegeleda sihtide seadmisega olulisemates tervisevaldkondades. Nendena tõi ta välja südamehaigused, vähi ja vaimse tervise. Teiseks tõi aga temagi välja eluviiside aktiivsemaks muutmise ning mõnuainete tarvitamise vähendamise vajaduse.

Kindlasti on tervisenäitajate halvenemise juures oma roll sellel, et töötaja haigestumisel kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist reeglina ei maksta. Positiivne on aga aasta algusest kehtima hakanud seadusemuudatus, mis annab tööandjale võimaluse maksta  töötajale 2. ja 3. haiguspäeva eest sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu. Hulk tööandjaid ongi sellist võimalust kasutanud.

Kuigi elustiili muudatused algavad igaühest endast, on oluline, et neid soosiks ka riik. Kui inimesed on tervemad, on ka riik elujõulisem.

Märksõnad
Tagasi üles