/nginx/o/2017/09/29/7152143t1h9216.jpg)
Keskkonnaministeerium sõlmis lepingu ASga Merko Ehitus Eesti ja KMG Inseneriehituse ASga kahe endise asfaltbetoonitehase jääkreostuse koristamiseks.
Valgas asunud asfaltbetoonitehase ala saab korda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks tehas, mille reostust koristama hakatakse, asus Valga linnas. Tegu oli endise Valga teedevalitsuse Priimetsa asfaltbetoonitehasega töötas ajavahemikul 1956–1992. Registri järgi on selle aadress J. Kuperjanovi 103. Endise tehase territooriumil on keskkonnaministeeriumi edastatud andmetel reostunud pinnas ja põhjavesi, on oht ka reostuse jõudmiseks Pedeli jõkke.
Saaremaal asuv Maadevahe asfaltbetoonitehas töötas aastatel 1959–1993. Selle aja jooksul reostas tehas nii ümbritseva pinnase, põhjaveekihi kui ka Maadevahe jõe, mille läänekaldal tehas asus.
Reostuste likvideerimiseks tuleb reostunud pinnas välja kaevata ja asendada puhta pinnasega. Reostunud pinnas antakse üle jäätmekäitlejale. Lisaks likvideeritakse rajatised, betoonijäägid ja prügi projektialal. Tööde käigus puhastatakse ka Maadevahe jõe säng reostusest. Eelprojekti kohaselt tuleb Maadevahe objektil välja kaevata ligikaudu 21 000 kuupmeetrit ning Priimetsa objektil ligikaudu 10 000 kuupmeetrit reostunud pinnast.
Tööd teostab keskkonnaministeeriumi tellimusel AS Merko Ehitus Eesti koos KMG Inseneriehituse ASga. Lepingu maksumus on ligikaudu 3,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Projekt peab valmis saama 2018. aasta 1. novembriks.
Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna (pinnase -või põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust.
Jääkreostuse koristamata jätmine elupiirkondadest ohustab inimeste tervist otsesel kokkupuutel ohtlike ainetega.
Projekti rahastatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu. 85% projekti maksumusest tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ja 15% KIKi siseriiklikust keskkonnaprogrammist ja riigieelarvest.