Turvafirma G4S Eesti tellitud uuringust selgub, et iga viienda suvilaomaniku suvekodusse või maamajja on sisse murtud, midagi varastatud või seal vandaalitsetud.
Iga viies suvekodu on langenud kurjategijate ohvriks
30. september 2017, 13:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pea pooltel vastajatest on olnud kas isiklik kokkupuude suvilapiirkonnas toimunud varguse või sissemurdmisega või on nad sellest vähemalt kuulnud. Iga kolmas vastaja tunnistas aga, et seda on tema maakodu või suvila piirkonnas juba juhtunud. Kui vastajatel paluti nimetada kaks peamist hirmu seoses maamajade või suvilatega, siis 73 protsenti vastajaist pelgas enim põlengut, 67 protsenti aga vargust, teatas G4S BNS-ile.
Suvila või maamaja kaitseks kasutatakse enim, 59 protsendil juhtudes naabrivalvet. Suitsuandur on olemas 58 protsendil. Kuigi suitsuandur on kohustuslik mitte ainult igas kodus, vaid ka suvekodus, selgub uuringust, et viimastes neid sageli ei kasutata. Küll aga rõhutasid vastajad sellise lahenduse vajalikkust, kus suitsuandur oleks valvesüsteemiga ühendatud.
„Kuna inimesed ei viibi suvekodus tihti, siis küllap sellepärast ei peeta suitsuandurit seal vajalikuks,“ ütles G4S Eesti juhatuse liige Villu Õun. „Sageli ei teata, et ka kõige lihtsamatel valvesüsteemidel on tavaliselt suitsuandur, mis tulekahju korral edastab signaali turvaettevõtte juhtimiskeskusesse.“
Selle aasta jaanuaris sai G4S-i juhtimiskeskus tulekahjuhäire Tartumaal Rannu vallas asuvast talumajast. Signaali edastas maja valvesüsteemiga ühendatud suitsuandur. Olukorda kontrollima sõitnud turvatöötaja avastaski põlengu ja kustutas selle tulekustutiga. Tulehäire edastanud valvesüsteem ja turvatöötaja kiire sekkumine päästis hoone mahapõlemisest. Majaomanik oli ise sama päeva hommikul välismaale sõitnud ja sai juhtunust teada G4S-ilt.
Üks põhjus, miks maal ei taheta turvateenust kasutada on arvamus, et turvaettevõtte patrull ei suuda piisavalt kiiresti reageerida.
„Valveseadmed annavad nii sissemurdmisest kui tulekahjust hetkega märku. See tagab ka turvapatrulli kiire reageerimise. Inimesed tihti alahindavad meie reageerimiskiirust ja võimekust,“ rõhutas Õun. „Suvekodudes kiirvargusi üldiselt ei tehta, pigem tegutsevad vargad seal kauem. Halvemal juhul võetakse isegi kamin osadeks lahti. Selles vaates suudab ka poole tunniga saabuv turvapatrull suurema kahju ära hoida või lähiümbrusest võimalikud kahtlusalused kinni pidada.“
Peamiselt himustavad vargad tööriistu ja kodutehnikat, mida leidub isegi maamajades kuni 2000 euro väärtuses. Samuti kaasneb sissemurdmistega akende või uste lõhkumine.
Kõige enam on inimesed sissemurdmisega kokku puutunud Kirde-Eestis suvilat või maamaja omavad inimesed. Neist 32 protsenti tunnistas, et suvekoju on sisse murtud ja 53 protsenti ütles, et piirkonnas, kus suvekodu asub, on esinenud sissemurdmisi.
Need, kel on isiklik kogemus sissemurdmisega või kes on kuulnud suvekodupiirkonnas vargustest, kasutavad ka suurema tõenäosusega turvateenust ja viivad väärtuslikumad asjad maakohast ära.