/nginx/o/2017/10/04/7170543t1he271.jpg)
Piiri olemasolu või kadumise tõttu keskuskoha ja ääreala nimetuse vahel pendeldavaid linnu pole palju ning Eesti kontekstis on Valga ainukordne. Eesti Kunstiakadeemia urbanistika ja sisearhitektuuri magistrandid uurisid sügissemestri stuudioaines ajaloolise Walk linnaruumi kujunemist ja kahaneva linna elu kvaliteete.
Riigikordade muutumises on piirilinnastaatuses Valga elanike arv kord tõusnud, kord langenud – võrdluses ülejäänud Eesti linnadega on areng olnud teatud perioodidel väga intensiivne, millele on järgnenud ka teatav depressioon.
Kunstiakadeemia stuudio pühendub sellele, kuidas taoline rahvaarvu kõikumine ning prognoosi järgi jätkuv kahanemine linnaruumiliselt väljendub.
«Miks on Valga vanalinn justkui bakteriaalse katu tõttu nässu läinud suuhügieeni kurb näide, kui ometi peaks vanalinn olema väikelinna visiitkaardiks? Mis saab lagunevate majade materjalist? Kas linn on veel linn, kui ta on metsa kasvanud? Kuidas toimivad kapitalistlikud ettevõtluspraktikad linna prognoositava kahanemise kontekstis ning millised neist sõltuvad otseselt piirist ja erinevate rahvusriikide taustasüsteemidest? Ning kust jookseb piir valgakate ja valkakate vahel igapäevaelu toimetusi silmas pidades?» on küsimused, millele vastust otsitakse.
Samas on see vaid osa küsimustest, millega kunstiakadeemia tudengid on viimase kuu jooksul tegelenud ning millega nad sel pühapäeval, 8. oktoobril ka Valga-Valka avalikkuse ette astuvad. Vahetus linnaruumis leiab aset omalaadne mini-kunstifestival, kus näitamisele-kogemisele tuleb viis erinevat peegeldust õpitust.
Tööd on kella 11–15 üleval järgmistes kohtades:
«WALK3000», EKA GRUPP – Valga jaamas
«Kvaliteetide arvestus» – Vabaduse ja Kungla tänava nurgal
«Valga hingetõmme» – postri-näitus linnaruumis
«Jäätis/Saldejums» – sekkumine Valga piiril
«Tagasi tulevikku» – interaktiivne installatsioon Kesk 18
/nginx/o/2016/11/24/6106073t1h547b.png)