Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/08/29/5772719t1hfae3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/13/7207963t1h1a5a.jpg)
Valgamaalase kolmandal valimisdebatil olid vastamisi Valga vallavanema kandidaadid, kes pidasid tähtsamateks küsimusteks nii ühisvalla tasakaalus juhtimist, kodulähedast haridust kui kohalike teede seisukorda.
Kõige pikemaks aruteluteemaks kujunes ettevõtluse arendamise ja töökohtade loomise küsimus. Leiti, et piirkonda on tarvis paremini turundada ning korrastada tuleb ligipääsuteid, aga ka luua võimalusi kaugtööks ja laiendada internetiühendusi.
Osalesid Allain Karuse Keskerakonna nimekirjast, Margus Lepik Reformierakonnast, Kalev Härk Sotsiaaldemokraatlik Erakonnast, Uno Kaskpeit EKREst, Viljar Schmidt IRList ja Margus Malleus valimisliidust VALGA.ELUOLU.EE.
Väitluse käigus tulid teemaks ka endiste vangide abikeskuse loomise plaan ja laululava vajalikkus Valgas. Täispikka debativideot saab vaadata Valgamaalase kodulehelt.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/13/7207965t1h9a9b.jpg)
Räägime ettevõtlusest ja töökohtadest. Sotsid lubavad suurejoonelisi asju: võimalused tasuva töö jaoks kõigile, tulevad riigiasutuste töökohad Tallinnast, teete koostööd suurettevõtjatega Eestis ja välismaal. Kui välismaa suurfirmad pole siiani siia tulnud, mis koostöö peaks neid siia tooma?
Kalev Härk: Oleme ette valmistanud ja üsna kindlalt saame järgmisel aastal ehitatud põhiliste tööstusalade juurde teed. Need ettevõtted seal on kinnitanud, et kui teed paranevad, on nad nõus töökohtade arvu tõstma. Kui tõuseb töökohtade arv, tõuseb ka konkurents, palkade tase.
Peame looma väljaspool Valga linna võimalused head töökohta saada. Väga tihti on vajalik korralik internet ja kontor kodus või kodu lähedal. Tahaksime luua võimaluse kõikidel saada kiiret internetti. Pluss see, et looksime eri kohtadesse kaugtöökeskusi. Nii saame siia ka riigi töökohti. Meie töö on tegelda piirkonna atraktiivsuse tõstmisega, et inimesed tahaksid siin elada ja kandideeriksid riigi kaugtöökohtadele.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/13/7207975t1h2787.jpg)
Margus Malleus: Meie hulgas istub ettevõtja Allain Karuse, kes rajanud võimsa firma. Ei usu, et ükski poliitik või erakond on sellele eriliselt kaasa aidanud. Minul oleks temasarnastele küsimus: kas on väga õnnetu olla siin ettevõtja? Ei usu, et Valgamaal oleks ükski ettevõtja kurb, aga mul on tunne, et oleme alahinnatud paik.
Ehk linnapea teab, kui palju on ettevõtjaid, kes siit jalga lasknud ja mis põhjusel või miks neid siia juurde tulnud ei ole. Sellega peaks uus volikogu tegelema väga intensiivselt. Üks asi on teed, teised internet ja maine. Maine on selline asi, et andke mulle kätte, kujundan selle ära. Kuidas? Küsiksin Allain Karuselt: kas see on nagu needus sul siin ja tahaksid homme jalga lasta?
/nginx/o/2017/10/13/7207981t1hf512.jpg)
Allain Karuse: Olen elupõline valgalane ja sellepärast siin asju ajangi. Kui tingimustest rääkida, siis näiteks mööda Saviaugu tänavat ei taha keegi sõita. Tullakse linna, kus on korralikud teed, infrastruktuur. Alustavatel ettevõtetel peaks siin olema keegi, kes neid aitaks.
Riigiga suhtlemisel oli viimane näide autoregistrikeskuse sulgemine, kus lõpuks ettevõtjad võtsid initsiatiivi koos maavanema ja linnapeaga, et see Valgas säiliks. Oluline on linnavalitsuse suhtumine. Nemad peavad olema inimeste jaoks, mitte inimesed nende jaoks.
Härk: Saviaugu, Petseri ja Männiku tänav saavad peaaegu sajaprotsendiliselt järgmisel aastal uue teekatte. Ettevõtlusega tegelemise kohustust pole omavalitsustele siiski seadusega pandud. Oleme omal algatusel viimastel aastatel võtnud tööle inimese, kes peaks ettevõtjatega tegelema. Kahjuks on nad vahetunud ja nüüd on juba kolmas, aga töö käib.
Kokkupuutepunkte on meil olnud, kas või ettevõtjate hommikusöögid, kus tutvustame linna plaane ja küsime nende arvamusi.
IRLil on plaanis teha ettevõtluse soodustamise arengukava. Milline see on?
Viljar Schmidt: Valgas peaks hakkama lähtuma sellest, et oleks teada, millised on ettevõtlussuunad, mida peaks esmajoones turundama. Peab rääkima võimalustest, mida ja kuidas saab teha.
Kas arenguagentuuri potentsiaal on kasutatud täielikult? Arenguagentuuri juht on sotsiaalmeedias selle kohta kriitilisi märkusi teinud, et linn võiks rohkem koostööd teha. Näeksin Valga piirkonnas rohkem potentsiaali väikeettevõtjatel. Suurettevõtja toomiseks parki Saviaugu tänavale räägitakse mitmendat valimist järjest – ei ole seda tulnud. Suurettevõte tahab kohe kvalifitseeritud tööjõudu, kust seda Valgas võtame?
Uno Kaskpeit: See, et neid riigiasutuste osasid siia tuua, on muidugi hea idee. Kuskil 15 aastat tagasi, kui olin teenistuses ja Soome kolleegidega suhtlesin, jäi mul suu lahti, kui nad ütlesid, et kogu Soome piirivalve raamatupidamine on viidud Lapimaale, et inimestel oleks seal tööd. Meil aga ei ole siiani võimul olevad jõud sellest huvitatud.
Lugesin uudistest, et isegi haridusministeeriumis, mis on Tartusse viidud, on Tallinna osakond kolm korda suurem kui koosseis Tartus. Arvan, et ka linnapea öeldud unistus riigiasutuste siiatoomisest jääb unistuseks, kuni üleval võim ei muutu.
On kurb vaadata, mis Valgas on toimunud. Ei ole õieti väikefirmasid, ei ole praktiliselt mitte midagi, selle pärast inimesed jooksevad siit ära.
Härk: Siin on väiksed valeväited. Isegi suured ettevõtted on tulnud. Näiteks Sami masinaehitus on tulnud Kuperjanovi tänava lõppu, Klarvinduer, Norstati uuringufirma. Paljud ettevõtted tahavad laieneda ja sellest tulenev töökohtade arvu tõus on kindlasti praegu tõenäolisem, kui võib-olla tõesti mõne väga suure ettevõtte saabumine kohapeale.
Loomulikult pole nõus Uno Kaskpeidi arvamusega, et Valgas ei ole väikeettevõtlust. Kui võrdleme kas või viie aasta tagust tänavapilti ja praegust, siis kesklinnas on tekkinud uusi väikepoode.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/13/7207985t1hc28e.jpg)
Margus Lepik, teil on kirjas punkt, et loote võimaluse kaugtööks. Mida vald siin teha saab?
Margus Lepik: Tootmistööline liinitööl loomulikult ei saa leiba ahju panna kaugtöö korras, aga järjest rohkem on töid, mida võimalik teha asukohast olenemata. Need seonduvad põhiliselt digimaailmaga. Valla ülesanne on luua baastingimused nendele töökohtadele. See on nii ideedevõrk kui ka ligipääsetavus interneti ja muude digitaalmaailma ühenduste baasil.
Riigireformi puhul on häid näiteid, kus ka praeguse maavalitsuse hoones asub tööle mõnigi inimene, kes töötab üle Eesti. Sisestab ta siis rahvastikuregistri toimingute andmeid või haldab sotsiaaltöökohti. Valgas on internetiühendusega kõik kenasti, aga maal veel neid võimalusi sajaprotsendiliselt ei ole ja valla ülesanne ongi koostöös riigiga need luua.
Malleus: Internet Valgas Rohelises tänavas on nii aeglane, et lihtsalt ei ole võimalik olla ühenduses. Valgas on palju kohti, kus pole internetiühendust. Andmesidefirma ei too kaableid, ütleb, et kõik on vananenud ja nad ei tule peatänavast edasi.
Lepik: Siinsele ettevõtluse arengule on praegu selged takistused: kaugus keskusest, probleemid laenu saamisel. See on asi, mille puhul omavalitsus koostöös riigiga peab leidma vahendid. Ei saa olla nii, et Tallinnas saad laenu täpselt sama ettevõtte rajamiseks, aga Valgas ei saa.
Millised on teie hinnangul kolm suuremat probleemi tulevases Valga vallas ja mida nendega ette võtate?
Lepik: Kõige suurem väljakutse on, kuidas tasakaalustatult ja jätkusuutlikult juhtida valda, nii et linn ja maa ei kaotaks. Inimesed linnas on ärevad, et tuleb hakata investeerima maapiirkondadesse, ja maapiirkonnad ärevil seetõttu, et vaekauss võib kalduda linna poole.
Teine on kohalikud teed ja taristu. Valga on sammukese eespool ja siin pole midagi teha, tuleb ka teistes asustatud punktides tagada tolmuvabad teed, vesi, kanalisatsioon, vajadusel tänavavalgustus.
Kolmas väljakutse on haridus. Kahjuks paljud põhikooli lõpetajad otsivad väljakutseid mujalt. Tuleb nüüdisajastada kogu tulevase valla koolid, vajadusel leida sinna motiveeritud õpetajad, tagada kodulähedane kool ja haridus sellises kvaliteedis, et õpilased ei peaks lahkuma.
Härk: Kõige tähtsamad on töökohad ja kõik meie tegevus peab olema seotud sellega, et siinsed ettevõtted saaksid oma töökohtade arvu suurendada ja rohkem palka maksta. Sellega seotud on järgmine teema, et kogu linnaruum ja ka väljaspool asuvad asulad tuleb puhastada räämas majadest. Peame vabastama pinna, et saaks tekkida uus ettevõtlus ja koledad majad ei häiriks naabruses asuvate firmade ja inimeste eluolu.
Kolmas teema on kortermajade vaheliste alade korrastamine. Mitte ainult linnas, vaid ka maapiirkonnas on praegu olukord, kus kortermajade elanikel ei ole võimalusi oma eluolu parandada – peame neile kuidagi appi tulema.
Kaskpeit: Esimene asi on kohalike teede hooldus. Kui kõik suundub Valga kätte, peaks vaatama asjad üle, et ka linnast väljas olevad maanteed saaksid võrdselt hooldatud. Teine asi on laste koolis käimine, meie kandis veetakse lapsi Harglasse. Sellised asjad peaks säilima, samuti huviringid.
Kolmas asi on turvalisus, see on Valgamaal alla igasuguse arvestuse. Vanasti oli igas vallas konstaabel, siis koondati neid maakonna peale üks või kaks. Kui räägin Valga politseiseltskonnast, siis siin on asi nii koondatud, et mõni ööpäev polegi kaht patrulli välja panna. Iga nädal veetakse kinnipeetud paariks päevaks Võrru või Tartusse, sest pole valvurit, kes kinnipeetutega tegeleb.
Schmidt: Esimene tõsisem väljakutse on, kuidas tagada juhtimine ja teenused üleminekuperioodil selliselt, et inimeste usaldus omavalitsuse vastu ei langeks. Tähtis on tasakaalustatud areng.
Transport koolide vahel peab jääma samadel tingimustel, kinni tuleb hoida liitumislepingust. Haridusvõrk, mis on olemas, tuleb tagada ja ühtse koolipidajana tuleb leida parimad võimalused. Kui lapsed ja kohalike toetus koolile on olemas, ei tohi finants olla see, mille pealt hakatakse vaatama kokkuhoidu.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/13/7207989t1hc46a.jpg)
Malleus: Uus vald on volikogule mitte häda, vaid võimalus. Tegemist oleks nagu pesus kokku läinud vatitekiga, et kui tõmbad nina peale, on jalad paljad; kui jalgade peale, on nina paljas. Ilmselt on see väljakutse valla juhtidele või volikogule, et väike õnnetu Valga võiks saada tugevamaks.
Räägiti politseist ja vabatahtlikest. Kui politsei on kokku koondatud, ei ole vaja tegelda tühja-tähjaga, kontrollida suvaliselt inimeste turvavöösid Valgas – küll paneme turvavööd peale. Tegelgu asjadega, millele tasuks kulutada aega, et leida kurikaelu.
Karuse: Me paneks jalgsipatrulle rohkem tänavatele. Saaks ära kasutada abipolitseinikke ja neid tuleks motiveerida. Selleks saame kasutada kas tasuta spordisaalide või ujulakülastusi. Vallavalitsusse tooks kodanikule suunatud suhtumise. Vallavalitsuse töötajad võiks rohkem kodanikega suhelda, et nad ei kärgiks seal ja oleks kodanikele igal ajal olemas.
Mida teete, et elu ei edeneks vaid linnas, vaid ka valla kaugemates nurkades?
Lepik: Üle valla tekivad võimalused noortel ristkasutada huviringe, käia eri koolides. Üks põhi on tagada üle valla ühtlane infrastruktuur.
Teine on haridus. Kogu protsessi peab ohjama ühtlane juhtimine. Kui peaks juhtuma, et tõesti tulevane volikogu on rohkem linna poole kaldu, tuleb kohalikel inimestel võtta rohkem initsiatiivi. Pean silmas kogukonnaliidreid, külavanemaid. Oleme selgelt välja öelnud, et nad on alati oodatud nii volikogu kui miks mitte ka valitsuse istungile.
Nii volikogu kui vallavalitsus peaks hakkama istungeid tegema valla eri kantides, et inimene tunnetaks, et vald ei kaugene temast.
Karuse: Säilima peavad külapäevad, külamajad, üritused, mis on välja kujunenud. Koolid, lasteaiad, kui seal on lapsi, et nad käiksid koolis kodu lähedal. Ja huvialaringid. Kui on vajadus, panna käima bussiliinid lastele, et nad saaksid käia kas või linnas oma huvialaringides, kui sellist võimalust maal pole. Pooldame, et väikesed kauplused eksisteeriksid edasi.
Härk: Kolm põhivajadust väljaspool linna on kindlasti elekter, internet ja teed. Teine on kogukonna toetus. Praegu jagunevad need valdkonnapõhiselt: sporditoetus, kultuuritoetus, noortetoetus. Tulevikus võiks kogukonnapõhise tegevuse toetus olla põhimotivaator, kus omavalitsus aitab raha või ruumidega.
Igasse asumisse peaks tekkima ka esindaja. Ühinemislepingus on kirjas, et külavanem, tulevikus loodetavasti ka asumi esindaja saab olla sõnaõigusega volikogu istungil.
Väga tähtis on ühistransport. Praegune on üsna vana ülesehitusega. Tahame välja tulla uue ja võib-olla tunduvalt paindlikuma ühistranspordi lahendusega kui praegu, et kõik saaksid sinna, kuhu vaja, mõistliku ajaga.
Kaskpeit: Uuel volikogul tuleb jälgida, et väljaspool linna midagi ei vähendataks ja inimeste eluolu ei halveneks. Tahaks loota, et volikogusse saaks igast praegusest vallast vähemalt üks esindaja või kaks.
Schmidt: Kõik, mis on räägitud, on õige. Probleem on, kuidas seda kõike tagada. See ongi kaasamine, kuidas see toimuma hakkab. See on otsustamiskoht, kas hakkab volikogu tööle poliitiliselt ja teerullina või hakatakse lõpuks arvestama külavanemate hääli.
Külavanemad tahavad oma küla eest seista, neil on oma nägemused, ettepanekud, seda tuleb kuulata. Meie programmis on analoogsete aktiivsete inimeste leidmine ka Valga asumitele, et Valga uues omavalitsuses oma identiteedi säilitaks.
Kui räägime haridusest, huvialaringidest, transpordist – kõike seda tuleb nüüd ühiselt vaadata.
Malleus: Valga vald toimib nüüd edasi ühtsena. Kuidas Karula või Õru valla elanik nüüd tegutseb, mis on tema tõmbekeskus? Kui neid tõmbab Tartu, siis mida teha? Vajalikud on igasugused kompensatsioonimehhanismid, et inimestel oleks võimalik arstile jõuda ja poes käia – need peavad toimima.