Laadapäev tegi meele mustaks

Lea Margus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suur osa poeomanikule tuska teinud olukorrast oli tingitud laadakaupleja isetegevusest, kuid ehk saab järgmisel korral paremini, nagu korraldajad lubavad.
Suur osa poeomanikule tuska teinud olukorrast oli tingitud laadakaupleja isetegevusest, kuid ehk saab järgmisel korral paremini, nagu korraldajad lubavad. Foto: Erakogu

Nädala lõpus Valga tänavad vallutanud mihklilaat tekitas ka omajagu meelehärmi.

«Mihklilaat – kellele rõõm, kellele pettumus,» tõdes Kesk tänaval asuva naisterõivaste poe Sandra omanik Toivo Leetus. Tema sõnul oodanud nad väga kuu algusesse jääval laupäeval aset leidnud igasügisest laata. Tuleb ju sinna rahvast lähemalt ja kaugemalt ning loodeti, et käive on tavapärasest suurem.

Aedviljalett otse ukse ees

«Kui enne laadapäeva käis poes müügikohtade organiseerija ja näitas, kuidas need paiknevad, sai selgeks, et poe vaateaknad jäävad varjatuks ja võimalikud kliendid ei näegi meie tootevalikut,» rääkis Leetus. Seepeale võtnud ta ühendust laada organiseerijatega ja palus need aknaesised kohad neile müüa.Vastus oli eitav, lisatud oli siiski lubadus, et poe ukse juurde kedagi ei panda ja sissekäik jääb nähtavaks.

Laadapäev tõi suure üllatuse. «Tööle tulles nägime, et ukse juurde kõnniteele on pargitud kaubabuss ja üles seatud aedviljalett, mis segas liikumist ja varjas täielikult poe sissekäigu.» Seepeale otsis Leetus üles laada korraldajad ja tuletas neile meelde antud lubadust, kuid tema sõnul sellest suurt kasu ei olnud.

«Läti kauplejad müüsid ilusti oma tooteid ja meie jäime sel päeval klientidest ilma. Päeva käive oli – seda on halb öeldagi – kaheksa eurot,» oli mees pahane ja nõutu korraga. «Tahaks esitada küsimuse laada korraldajatele: mis maksab teie sõna? Kuidas organiseerite üritust, kui ei oska isegi elementaarsetest reeglitest kinni pidada? Veel tahaks teada, kas niimoodi meie linnavalitsus toetabki kohalikke ettevõtjaid.»

Leetuse eesmärk on, et edaspidi mõeldaks laata korraldades rohkem oma ettevõtjatele.

Kui kolmapäeval teisi laadaplatsi serva jäänud kauplusi külastasin, sain neiski kuulda, et laadatelgid varjutasid sissekäigu, vaateakendest rääkimata. Päris sellist kogemust kui Sandra poe omanikul, kel kaubik lausa trepis seisnud, siiski ei olnud.

Eks mõni tõrvatilk ikka on, arvas Valga kultuurikeskuse direktor Ülle Juht, kes peamiselt laadakorralduse eest vastutav oli. Ta kinnitas, et olukord on talle tuttav ja tõesti mõnevõrra kahetsusväärne, siiski veidi erinev omaniku kirjeldatust.

Lisavarju kõrvaldamine probleemi ei lahendanud

«Läti kaupleja, kes müüs laadal köögivilju, oli müügikohale paigaldanud veel ühe lisavarju – see jäi kaugemalt vaadates tõepoolest kaupluse ukse ette. Palusime müüjal selle ära võtta, kuid poeomanikku ei rahuldanud ka see. Ta oli rahulolematu, et keegi üleüldse seal nurga peal kaupleb, kuid sellega korraldajad nõustuda ei saa. Kuna laat on kesklinnas, siis nõustun, et kaupluste sissepääsud peame tagama,» möönis Juht.

Olukordi, mil poeuksed varju jäävad, püütakse Juhi sõnul küll vältida, kuid paratamatu on, et laadalised vaateaknaid ära varjavad. Samas kinnitab ta, et poepidajal on alati võimalus kaupluseesine plats osta ning siis saanuks ta oma kaubaga soovi korral ruumidest välja tulla, kuid paraku jäi ta sellega ilmselt hilja peale. «Aga et me sinna ukse kõrvale nurga peale kedagi edaspidi välja ei pane – see ei ole päris õige,» lisas Juht.

«Eks me püüa iga korraga midagi parendada. Sellised nüansid lasevadki kokkuvõttes asju hästi teha,» nägi Juht loos hoopis õpetlikku iva.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles