/nginx/o/2017/10/16/7222823t1h828d.jpg)
Esmaspäevast saab pangakaartidega tasuda viipemaksega kuni 25 euro suuruste ostude eest.
Tänasest saab viipega teha suuremaid makseid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Iga inimene saab nüüd kuni 25 euro väärtuses tasuda mistahes ostu eest viipemaksega. Olgu selleks näiteks lõuna kohvikus või tarbekaup toidupoes,» ütles Eesti Pangaliidu kaartide töögrupi juht Meelis Nurk pressiteate vahendusel. «Kindlasti suurendab see oluliselt viipega tasujate hulka.»
Viipekaardid moodustavad Eestis 15 protsenti kõikidest pangakaartidest. Pankade hinnangul saab aasta lõpuks viipemakseid teha umbes 80 protsendis makseterminalidest ning 2020. aastaks peavad viipemakseid võimaldama kõik terminalid.
Kolm neljandikku Eesti poodides tehtavatest maksetest jääb suurusega alla 25 euro. «Esialgne 10eurone piir näitas, et nii kliendid kui ka kaupmehed on viipemaksetest huvitatud. Seega otsustasid pangad koostöös rahvusvaheliste kaardiorganisatsioonidega limiiti kergitada,» rääkis Nurk.
Eesti lähinaabritest on ka Läti ja Leedu otsustanud viipemakse limiidi tõsta 25 euroni. Soomes on sama limiit kehtestatud juba varasemalt. «Viipemakset saavad teostada vaid spetsiaalsed seadmed, mille kasutamiseks on vajalik leping pangaga. Selleks, et maksed oleksid ikka turvalised, võib aeg-ajalt olla vajalik kontrolliks ka PIN-koodi sisestada ja seda ka väiksemate summade puhul,» lisas Nurk.
Viipemaksed aitavad säästa aega ja on mugavad. «Iga viipemakse tehakse ainult üks kord ja see leiab aset ainult siis, kui kaart on asetatud makseterminalist vähemalt kahe sentimeetri kaugusele. Pank ei võta sama summat kaardilt maha kaks korda järjest,» märkis Nurk.
Eestis väljastavad viipekaarte Swedbank, SEB Pank, LHV Pank, Coop Pank ja Luminor.