Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/05/29/1789598t1h04e7.jpg)
/nginx/o/2017/10/16/7225231t1ha01f.jpg)
Valgamaal osales esialgsetel andmetel seekordsetel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel 56,3 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.
Seega olid maakonna valijad aktiivsemad kui Eestis keskmiselt – riigis kujunes osalusprotsendiks 53,4. Valgamaa tulemus oli üpris sarnane neli aastat tagasi toimunud eelmistele omavalitsuse volikogu valimistele, siis oli hääletamises osalenute protsent 56,72.
Seitse kandidaati sai sedapuhku maakonnas sellise hulga hääli, mis võimaldas neil volikokku pääseda isikumandaadiga. Selle saamine ei sõltu sellest, kui palju hääli kogub antud piirkonnas nimekiri, mida kandidaat esindab. Isikumandaadiga pääseb volikokku kandidaat, kellele antud häälte arv ületas ringkonna lihtkvoodi. Lihtkvoodi saamiseks jagatakse vallas või linnas kandidaatidele antud kehtivate häälte arv mandaatide arvuga.
/nginx/o/2017/10/16/7225233t1h9b24.jpg)
Valla või linna valimiskomisjon registreerib valitud volikogu liikmed, kui selgunud on lõplikud valimistulemused. See omakorda saab juhtuda siis, kui vabariigi valimiskomisjonile ja riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui nimetatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused.
/nginx/o/2017/10/16/7225239t1h3c2f.jpg)
«Lõplikud valmistulemused selguvad kõige hiljem 8. novembriks,» kinnitas valimiste meedianõunik Kristi Kirsberg.
Uue volikogu esimese istungi kutsub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt kokku linna või valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.
/nginx/o/2017/10/16/7225237t1h81b6.jpg)