Kõikides maakondades asuvad riiklikud ohvriabikeskused osutavad kuriteoohvritele tasuta abi ning sinna võivad pöörduda ka inimesed, kes pole kindlad, kas nende suhtes on kuritegu toime pandud.
Eestis registreeriti mullu pea sada inimkaubanduse juhtumit
25. oktoober 2017, 10:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna juhtivspetsialisti Evelin Müüreli selgitusel käsitletakse Eestis inimkaubandusena ka tegu, kus inimest sunnitakse töötama tavapäratutel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga või täitma muud vastumeelset kohustust, ning teda hoitakse sellises olukorras näiteks ähvardamise või pettuse abil.
«Tihtipeale ei pruugi inimkaubanduse ohvrid ise aru saadagi, et nende suhtes on kuritegu toime pandud, või hakkavad seda alles hiljem mõistma. Igal juhul tasub kahtluste tekkimisel meie ohvriabitöötajatega ühendust võtta,» sõnas ta.
Müüreli sõnul ei ole keskusesse pöördumise eelduseks sugugi vaid vägivallakuriteo ohvriks langemine või kriminaalmenetluse alustamine. «Abi saamiseks võivad meie poole pöörduda ka inimesed, kes on kogenud hoolimatust või halba kohtlemist või ainult kahtlustavad, et võivad olla kuriteo ohvriks langenud.»
Ta lisas, et ohvriabitöötajad on toeks ja abiks ka siis, kui füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla tekitaja ei ole teada. «Me pakume emotsionaalset tuge, jagame teavet abi saamise võimaluste kohta ja aitame suhtlemisel teiste asutustega.»
Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti 2016. aastal 94 inimkaubandusega seotud kuriteojuhtumit, 2015. aastal oli juhtumeid 85. Viimasel paaril aastal on kõige levinum alaealiste ärakasutamine inimkaubanduse eesmärgil.
Seejuures ei ole taolise kuriteo puhul tegemist nii-öelda klassikalise inimkaubanduse kuriteoga, kus kasutatakse sundi ning vägivalda, vaid alaealisi mõjutatakse pigem midagi tegema, lubades neile rahalist tasu või muid hüvesid.
Ohvriabiteenust osutavad sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna töötajad kõikides Eesti maakondades ning enamasti asuvad nad politseiga samas majas. Ohvriabikeskusesse võib pöörduda anonüümselt. Isikuandmed on vajalikud vaid hüvitiste ja teenuste taotlemisel ning sellisel juhul tagatakse inimesele konfidentsiaalsus.
Ohvriabikeskuste koostööpartnerid on MTÜ Eluliin, kes osutab inimkaubanduse ohvritele nõustamisteenuseid ja turvalise majutuse teenust; SOS Lasteküla Eesti Ühing, kes osutab alaealistele inimkaubanduse ohvritele asenduskoduteenust; ja AS Medicum, kes osutab ohvritele tervishoiuteenuseid.
Juhul, kui on alustatud kriminaalmenetlus inimkaubanduse paragrahvide alusel, on ohvritel õigus saada lisaks nõustamisele ka teisi teenuseid, nagu näiteks turvaline majutus, tervishoiuteenused ja vajadusel tõlketeenused. Teenuseid on õigus saada ka inimesel, kelle kohta on tekkinud kahtlus, et ta on langenud inimkaubanduse ohvriks.
Valgamaal pakub ohvriabiteenust Sirje Sillamägi-Tamm, kelle töökoht on Valga politseimajas.