Tervishoiukulude kasv jätkub

Haiglaravi kulud suurenesid mullu 2%.

FOTO: Rein Säinas / Valgamaalane

Tervishoiukulude osatähtsus sisemajanduse koguproduktist ulatus 2016. aastal 6,7%-ni, aasta varem oli see 6,5%. Aastast 2012 on tervishoiukulude kasv olnud SKP kasvust kiirem, selgub tervise arengu instituudi (TAI) tervisestatistika ja –uuringute andmebaasis täna avaldatud andmetest.

Eesti tervishoiukulud olid 2016. aastal 1,41 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aastaga oli kasv 7%, sealhulgas suurenesid avaliku sektori kulud 7% ja leibkondade kulud 6%.

Kiirem kulude tõus jätkus päevaravis (13%) ja õendusabis (11%). Ambulatoorses ravis oli tõus 7%, kuid nii haiglaravi kui ka taastusravi kulud suurenesid vaid 2%. Tervishoiu tugiteenustes – nagu uuringud ja kiirabi – oli suurenemine 9%.

Ravimite ja meditsiinitoodete kulutuste suurenemist 11% võrra mõjutas kõige rohkem haigekassa hüvitatavate retseptiravimite kulude tõus. See oli seotud C-hepatiidi uue põlvkonna ravimi lisamisega 100% kompenseeritavate hulka aastast 2016.

Ka meditsiiniliste mittekestvuskaupade kasutamist on suurendanud haigekassa loetellu lisatud (nahahooldus)tooted ja suurendatud hüvitatavad kogused. Meditsiiniliste kestvuskaupade kulutuste üldise 4% tõusu juures oli oluline suurenemine kuulmisaparaatide kuludes, kuna sotsiaalministeerium eraldas lisaraha järjekordade vähendamiseks.

Leibkondade omaosalus tervishoiukuludes oli 2016. aastal 22,6%. See on sama palju kui aastatel 2013–2015. Õendusabiteenuste osatähtsus leibkonna kuludes kasvas, eelkõige statsionaarses õendusabis, mille kulud moodustasid 2016. aastal 8,6% ja aasta varem 7,9%.

Kahe suurima rühma, ravimikulutuste ja aktiivravi teenuste kulude, mis hõlmavad vastavalt 38% ja 42% leibkondade tervishoiukuludest, osatähtsus on vähenenud, kuid on suurenenud meditsiiniliste kestvuskaupade osa.

Tagasi üles