Viimase miili pakkuja selgub ilmselt avalikul konkursil

Minister Urve Palo sõnul pole arendustöödeks mõistlik maksumaksja raha kasutada. Foto: Elmo Riig / Sakala

Valitsuse liikmed toetasid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esitatud plaani korraldada internetiühenduse viimase miili arendamiseks avalik konkurss, mille tulemusel kaetakse kiire internetiga ka hajaasustuse piirkonnad, kus täna võrk puudub ja kuhu erasektor iseseisvalt ei investeeri.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sai ülesande töötada koos konkurentsiameti ja tehnilise järelevalve ametiga välja konkursi tingimused.

Toetusmeede kogu Eesti katmiseks kiire internetiga avaneb järgmisel aastal ning kandideerida saavad kõik ettevõtjad, kes soovivad investeerida interneti valguskaabli arendamisse maapiirkondades.

Avaliku konkursi korraldamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni määrustest ning see hõlmab kõiki Eesti piirkondi,  kus praegu juurdepääsuvõrk puudub ja kuhu erasektor iseseisvalt ei plaani investeerida.

«Valitsuse kindel seisukoht on, et kõigil Eesti inimestel peab olema ligipääs kvaliteetsele internetiühendusele,» ütles peaminister Jüri Ratas. «Inimestel peab olema võimalus saada mugavalt osa e-riigi teenustest ja tegeleda ettevõtlusega ka hajaasustusega piirkondades. Tänasel päeval see veel nii ei ole,» lisas ta.

Urve Palo selgitas, et kui ettevõtjad on näidanud üles huvi ise lairiba võrgu arendamisse investeerida, pole mõistlik kasutada selleks maksumaksja raha. «Varasemalt oleksime saanud viimase miili rakendamiseks riigieelarvest eraldatud 20 miljoni eest katta kolm kuni neli maakonda. Ettevõtjatega koostööd tehes on meil võimalik viia kaablid maapiirkondadesse terves Eestis ning ükski maakond ei jää ootele,» selgitas ta.

Juurdepääsuvõrkude rajamisega üle Eesti soovitakse valmis saada 2022. aastaks. Varasemalt on Euroopa Liidu rahastusega toetatud interneti baasvõrgu ehitamist asulatesse ja küladesse, kuid nendest vahenditest ei olnud lubatud finantseerida kaablite viimist kodudeni.

Viimase miili projekt katab seni puudu jäänud ühendused baasvõrgust elupaikade ja ettevõteteni, kus praegu ei ole internetikasutamise võimalust või see ei ole piisava võimekusega. Projekti kogumaht on 20 miljonit eurot, millest 10 miljonit eurot investeeritakse 2018. aastal.