Otepää valimiste vastuolulised tulemused

Külliki Kübarsepp Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Olen hariduselt politoloog ning kui püüda valimistulemusi enda kodupaigas Otepääl selle pilguga vaadelda, ei pruugi argielu poliitilised järeldused politoloogilistega teps ühtida.

Suur ühisvald ei ole just kõige sujuvamalt kokku saanud. Keskuses Otepääl toimus isegi võimuvahetus selle ajel, et haldusterritoriaalsesse läbirääkimisse suhtuti üsna ükskõikselt. Võimuvõitlus Pukas oli reformi käigus veel verisem.

Kehtivaid paber- ja e-hääli vaadeldes on näha, et kõige aktiivsemalt osaleti valimistel endises Otepää vallas (64%) ja Nõuni piirkonnas (61,5%). Sangaste vallas osales 57% ja napilt üle poole valimisõigusega inimestest esitas oma arvamuse Puka alevi piirkonnas.

Analüüsides inimeste valimiskäitumist, saan tõdeda, et valimised on kolinud järjest enam internetti. Uues ühend­omavalitsuses anti kehtivatest häältest internetis 35%. Sellest omakorda 64 protsenti laekus endisest Otepää vallast, kuid vaid kuus protsenti Nõuni piirkonnast. Vahe on tohutu.

Kõige enam e-hääli kogus valimisliit Ühinenud Kogukonnad (17%). Reformierakond sai teise tulemusena 12% e-häältest. Teised nimekirjad kogusid üle kolme korra vähem e-hääli.

Kes siis võitsid, valimisliidud või erakonnad? 2013. aastal oli valimisliitudel suurepärased tulemused Otepää ja Palupera vallas. Nüüd juba suures vallas hõivas üle poole häältest valimisliit Ühinenud Kogukonnad. Samas suutsid erakonnad eelmise korra kaotusi tagasi teha.

Kõige terviklikuma pildi saab, kui võrrelda Sangaste ja Otepää valla tulemusi. Reformierakond ning Keskerakond said sel korral ilmselgelt parema saagi, kusjuures esimene sai tagasi kaks kohta ning teine polnud varem üldse esindatud, kuid sai nüüd kolm kohta.

Suurimad kaotajad on sotsiaaldemokraadid. Neil oli ainuvõim Sangastes, kuid nüüd ei suudetud või ei tahetud isegi nimekirja välja panna. Kaotajaks võib nimetada ka IRLi, kes ei suutnud positsioone parandada isegi erakonna peasekretäri kandideerimisega.

Kes sai volikokku? Tahaks ju lehest lugeda, mis taustaga inimesed ühendomavalitsust juhtima hakkavad. Milliste kogukondade inimesed said ühinemisest enam kasu? Kas oli õige mitte kehtestada valimisringkondi?

Otepää valla taustaga inimesi pääses 17kohalisse volikokku 10. Kolm on Sangastest ja kolm Pukast ning Nõuni piirkonnal on üks esindaja. Kui oleks moodustatud elanike arvule vastavad valimisringkonnad, oleksid ringkondade suurused kattunud valimistulemusega: Otepääl kümne-, Sangastes ja Pukas kolme- ning Nõunis ühemandaadiline valimisringkond.

Seda loomulikult juhul, kui seadusandja ei oleks seadnud väiksema ringkonna kaitset, määrates ringkonnale miinimumsuuruseks näiteks kolm mandaati.

Veel huvitavama pildi saame, kui lööme kõik kolm edukat nimekirja lahti ning võrdleme valitud saadikute erakondlikke kuuluvusi.

Nii võib järeldada, et ei sotsid ega IRL olegi kõige suuremad kaotajad, sest neil kummalgi on kaks esindajat, kes valitud eri nimekirjadest. Tulevik näitab, kuidas partei juhtkond nende inimeste erakondlikku kuuluvusi edaspidi menetleb. Kas visatakse keegi niinimetatud võõras nimekirjas kandideerimise tõttu välja? IRL on seda oma ajaloos varem teinud.

Suvise otepäälasena huvitab mind, et iga saadik mõtleks eelkõige ühendvalla terviklikule arengule. Ees on üsna keerulised ajad ja ühtsust ei ole kerge saavutada. Eeskujuks olgu Pühajärve valla ja Otepää linna ühinemine 1999. aastal, toonaseid nõrkusi tuleb teadlikult ja varakult positiivseks keerata.

Pean oluliseks kohalike kogukondade tugevdamist. Nende aktiivsus aitab ära hoida ääremaastumise omavalitsuse sees, sest just see hoogustaks inimeste rännet maalt ära. Loomulikult tuleb soodustada ettevõtluse arengut ja sellega peab kaasnema tugev ning usaldusväärne haridussüsteem.

Mis võiks olla Otepää visioon piirkonna arengut arvestades? Kasvada maakonnakeskuseks? Miks ka mitte! See vajab tohutut meeskonnatööd nii volikogus kui ka vallaelanike endiga. Selleks soovin, et tehtaks julgeid ja inimese­keskseid valikuid.

Foto: LEPM