Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Setod plaanivad hakata end ise ära toitma

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Obinitsa külakeskuses pidasid ettevõtjad ja teised hea maitse austajad plaani, kuidas Setomaa toidule uusi sööjaid leida, kohalikku toitu paremini väärindada ja edasi müüa. | FOTO: Arved Breidaks

Lähikonnas kasvatatud ja valmistatud toidu tarbimine Setomaa koolides ja toidukohtades peaks muutuma reegliks. See aitaks aednikel ja põllumeestel kindlustada oma rahvast kohaliku toiduga.

"Me ei peaks oma toitu saatma tingimata Tallinna ja Tartusse, vaid sööma seda kohapeal. See on ka isemajandava Setomaa põhimõte," ütles teema üles võtnud Ülle Pärnoja.

Tema kutsel kogunes läinud reedel Obinitsa külakeskusse veerandsada ettevõtjat-huvilist pidama plaani, kuidas Setomaa toidule uusi sööjaid leida, kohalikku toitu paremini väärindada ja edasi müüa. Arutelude kõrval käis külakeskuse köögis praktiline koolitus kokkadele, mille viis läbi toidutoa Markofka peakokk Inga Paenurm.

Setomaa viljad koolidesse

Üks võimalus kohaliku toidu rohkemaks söömiseks on suurendada selle pakkumist Setomaa valla koolides, lasteaedades, toidukohtades, samuti sealsetel suurüritustel.

Meremäe kooli direktori Mainer Järvelille kinnitusel pärinevad tema juhitava kooli sööklas pakutavad kartulid, porgandid, sibulad ja muud aiasaadused üldjuhul ümberkaudsetelt kasvatajatelt. «Kuidas kunagi,» lausus ta. «Poola sibul tuleb aga kõvasti odavam.»

Järvelille sõnul poleks koolil midagi selle vastu, kui kohaliku toidu osakaal menüüs veelgi kasvaks, kuid sellisel juhul tuleb üle vaadata koolilõuna maksumus. Praegu tuleb kokkadel lõuna valmis vaaritada 78 sendi eest. "Kui hind oleks 1,50 eurot, jõuaks ka rohkem kohalikku kaupa osta," ütles direktor.

"Osa toidust ostetakse kohapealt, aga seda võiks muidugi olla rohkem," lausus Setomaa vallavanem Raul Kudre. Tema sõnul pole kohalik toidukaup tegelikult oluliselt kallim kui kaugemalt toodu. Mõnikord on aga küsimus hoopis logistikas, mis sunnib kaugema kandi kraami ostma.

«Kool ei saa ju otse talunikult lammast osta,» selgitas Kudre. Sama kehtib piimasaaduste kohta, mille kohaleveoks on oma reeglid. Liha ja piim jõuavadki koolidesse hulgiladude vahendusel.

Kokku on Setomaa vald 14. novembri seisuga kulutanud toiduainetele 116 795 eurot, millest Värska ja Mikitamäe talunike taskusse on läinud 3904 eurot – Meremäe kohta andmed puuduvad. Ehk kohalikule toidule kulunud raha osakaal jääb viie protsendi piiresse. "Logistika ja kauba igapäevane kättesaadavus on kindlasti üks probleemidest," lisas Kudre.

"Asi algab mõtteviisist. Kui on tahtmine ja huvi koos teha, siis mõtleme välja, kuidas teha," lausus Ülle Pärnoja.

Ühinema peaks nii tootjad kui ka turustajad

Tema sõnul raskendab Setomaa toidukauba jõudmist suurtesse köökidesse ja poelettidele tootjate killustatus. Oma ühistu loomiseni on praegu jõudnud üksnes kohalikud mustasõstra- ja lambakasvatajad. Ühinema peaksid ka turustajad, kes praegu tegutsevad Pärnoja sõnul eri rinnetel paljuski omapäi.

Nii on seto toidu kiitmise enda tööks võtnud Seto Külävüü kostipäivä korraldav MTÜ Setomaa Turism. Toidukoolitusega tegeleb Seto Käsitüü Kogo ning lisaks on käimas Setomaa Valdade Liidu projekt «Coop local», mis püüab ühendada kohalikke toidutootjaid.

«Üldist vaadet aga pole,» nentis Pärnoja. Võrumaal ellu kutsutud kohaliku toidu kaubamärgiga Uma Mekk setod liituda ei plaani, vaid soovivad juurutada üksnes seto kultuuriruumi hõlmava toiduala kaubamärgi.

Pikemas plaanis peaksid Setomaa tootjad olema võimelised oma rahva ise ära toitma, ütles Pärnoja. "Kui meie tootjad näevad, et nõudlust on, siis nad ka toodavad rohkem. Praegu pole paljudel julgust juurikat rohkem maha panna."

"Me ei peaks oma toitu saatma tingimata Tallinna ja Tartusse, vaid sööma seda kohapeal. See on ka isemajandava Setomaa põhimõte," ütles Pärnoja.

Tema kutsel kogunes läinud reedel Obinitsa külakeskusse veerandsada ettevõtjat-huvilist pidama plaani, kuidas Setomaa toidule uusi sööjaid leida, kohalikku toitu paremini väärindada ja edasi müüa. Arutelude kõrval käis külakeskuse köögis praktiline koolitus kokkadele, mille viis läbi toidutoa Markofka peakokk Inga Paenurm.

Setomaa viljad koolidesse

Üks võimalus kohaliku toidu rohkemaks söömiseks on suurendada selle pakkumist Setomaa valla koolides, lasteaedades, toidukohtades, samuti sealsetel suurüritustel.

Meremäe kooli direktori Mainer Järvelille kinnitusel pärinevad tema juhitava kooli sööklas pakutavad kartulid, porgandid, sibulad ja muud aiasaadused üldjuhul ümberkaudsetelt kasvatajatelt. «Kuidas kunagi,» lausus ta. «Poola sibul tuleb aga kõvasti odavam.»

Järvelille sõnul poleks koolil midagi selle vastu, kui kohaliku toidu osakaal menüüs veelgi kasvaks, kuid sellisel juhul tuleb üle vaadata koolilõuna maksumus. Praegu tuleb kokkadel lõuna valmis vaaritada 78 sendi eest. "Kui hind oleks 1,50 eurot, jõuaks ka rohkem kohalikku kaupa osta," ütles direktor.

"Osa toidust ostetakse kohapealt, aga seda võiks muidugi olla rohkem," lausus Setomaa vallavanem Raul Kudre. Tema sõnul pole kohalik toidukaup tegelikult oluliselt kallim kui kaugemalt toodu. Mõnikord on aga küsimus hoopis logistikas, mis sunnib kaugema kandi kraami ostma.

«Kool ei saa ju otse talunikult lammast osta,» selgitas Kudre. Sama kehtib piimasaaduste kohta, mille kohaleveoks on oma reeglid. Liha ja piim jõuavadki koolidesse hulgiladude vahendusel.

Kokku on Setomaa vald 14. novembri seisuga kulutanud toiduainetele 116 795 eurot, millest Värska ja Mikitamäe talunike taskusse on läinud 3904 eurot – Meremäe kohta andmed puuduvad. Ehk kohalikule toidule kulunud raha osakaal jääb viie protsendi piiresse. "Logistika ja kauba igapäevane kättesaadavus on kindlasti üks probleemidest," lisas Kudre.

"Asi algab mõtteviisist. Kui on tahtmine ja huvi koos teha, siis mõtleme välja, kuidas teha," lausus Ülle Pärnoja.

Ühinema peaks nii tootjad kui ka turustajad

Tema sõnul raskendab Setomaa toidukauba jõudmist suurtesse köökidesse ja poelettidele tootjate killustatus. Oma ühistu loomiseni on praegu jõudnud üksnes kohalikud mustasõstra- ja lambakasvatajad. Ühinema peaksid ka turustajad, kes praegu tegutsevad Pärnoja sõnul eri rinnetel paljuski omapäi.

Nii on seto toidu kiitmise enda tööks võtnud Seto Külävüü kostipäivä korraldav MTÜ Setomaa Turism. Toidukoolitusega tegeleb Seto Käsitüü Kogo ning lisaks on käimas Setomaa Valdade Liidu projekt «Coop local», mis püüab ühendada kohalikke toidutootjaid.

«Üldist vaadet aga pole,» nentis Pärnoja. Võrumaal ellu kutsutud kohaliku toidu kaubamärgiga Uma Mekk setod liituda ei plaani, vaid soovivad juurutada üksnes seto kultuuriruumi hõlmava toiduala kaubamärgi.

Pikemas plaanis peaksid Setomaa tootjad olema võimelised oma rahva ise ära toitma, ütles Pärnoja. "Kui meie tootjad näevad, et nõudlust on, siis nad ka toodavad rohkem. Praegu pole paljudel julgust juurikat rohkem maha panna."

Tagasi üles