Miks inimesed ööklubidest kaovad?

Lea Margus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peomeeleolus alkoholi mõjul tehtud valed valikud võivad kaasa tuua traagilised tagajärjed.
Peomeeleolus alkoholi mõjul tehtud valed valikud võivad kaasa tuua traagilised tagajärjed. Foto: Shutterstock

Kes hoolib purjus pidulisest: kas sõbrad või politsei või on oma osa ka peopaiga personalil? Lihtne on öelda, et oled ise süüdi, kui peolt otse sekeldustesse või lausa hukatusse kõnnid. See teema ei ole nii mustvalge.

Näiteid traagiliselt lõppenud pidudest, mis võinuks paremini lõppeda, ei ole vaja tikutulega taga otsida. Need on võtta elust enesest. 19aastast Johannest, kes jäi oktoobri lõpus Pärnu kesklinnas ööklubist Vaarikas lahkudes teadmata kadunuks, otsitakse tänaseni. Johannese jope jäi ööklubisse.

Juhtumid justkui ohutusõpikust

«Otsime 20aastast Renetit, kes jäi ööl vastu neljapäeva, 26. oktoobrit pärast kella kolme öösel Tartus Raatuse tänava, Narva maantee ja Jaamamõisa piirkonnas teadmata kadunuks,» seisis ühes teises hiljutises otsimisteates. Renetil oli ööklubist lahkudes seljas kerge jakk, väljas aga ilm suisa talvine. Reneti surnukeha leiti linnaäärsest kõrvalisest kohast.

Meenub veel aastatetagune traagiline lugu Võrust, kus 18aastane Tairi jäi detsembriööl Võrus teadmata kadunuks. Tairi lahkus meelelahutusasutuse juurest, jättes üleriided, dokumendid, telefoni ja muud isiklikud esemed peopaika. 21 tundi hiljem leiti ta Koreli oja lähistelt surnult.

Kõigil neil juhtumitel on ühised nimetajad: alkohol ja selle mõjul tehtud valed valikud ning väljas pidutsemine. Neid ühisnimetajaid mainis ka toimetusega ühendust võtnud tartlanna, soovides jagada kummitama jäänud klubikogemust.

Vähim, mida teha: hoolida

«Veetsime sõbrannaga laupäeva õhtu pubis Sõbra Pesa,» kirjeldas naine häirinud seika. «Öösel, kui asutasime lahkuma ja väljas autot ootasime, astus meie juurde meesterahvas, küsides suitsu. Suitsetajad me ei ole, aga kuna mees oli küllalt külma ilma kohta õhukeselt riides ja silmnähtavalt külmetas, tekitas see küsimusi.»

Naine lisas, et kohal oli ka politsei ja mees saladust ei teinud, et tema see põhjus oligi. Oli pubis korda rikkunud. «Ootas, et mõni sõber välja tuleks, sest teda sisse ei lastud.»

Kuna mees väitis, et teda sisse ei lasta, mindi naisega koos ukse juurde. «Turvamees teda ikka sisse ei lasknud ja ütles, et oodaku, kuni pidu on läbi. Kuid lõpuni oli aega veel vähemalt tund. Ütlesin turvale, et olgu normaalne, väljas on külm. Lisasin veel, et niimoodi juhtuvadki õnnetused ja inimesed kaovad. Turva ütles selle peale: ise on rumalad.»

Naine, kel enda sõnul olemas kurb kogemus Tartus möödunud aastal tuttava inimese otsimise ja leidmisega, märkis murelikult, et hoolivust on vähe. «Tagamine, et isiklikud asjad on kaasas, ongi vähim, mida ka tülikaks osutunud pidulise heaks teha saab.»

Samal ööl veidi hiljem kohtasid nad parklas noorte seltskonda, kus oli üks noormees samuti särgiväel. «Selgus, et ta tuli joogiklaasiga välja, aga sisse enam ei lastudki. Ei tea, kas kardeti, et käib väljas oma joogi järel,» pakkus naine.

Õnneks oli kaasas olnud seltskond samuti välja tulnud ja üleriided järele toonud. «Aga kui ta oleks olnud üksi? Praegu ei ole küll külmakraade, aga paneb muretsema ikka.» Naise sõnul piisab napsise peaga tehtud valest otsusest, et pidu jääks noore inimese jaoks viimaseks. «Muidugi, alati võib öelda, et ise on süüdi.»

Et meelelahutus ei pöörduks õnnetuseks

Nimetatud pubi omanik Andrus Ruus selgitas juhtunut. Kõnealusele mehele kutsuti tõepoolest korrakaitsjad. «Noormees soris teiste inimeste üleriiete taskutes. Küsisin härra käest, miks ta seda teeb. Vastuseks sain, et otsib oma jopet. Samas ei olnud ta kindel, et jopega üldse meile tuli.»

Sellega vestlus tookord lõppes, kuid Ruusi sõnul, kes ka ise olukorra juures viibis, üritanud noormees hiljem mööda puitkonstruktsiooni teisele korrusele ronida. See oligi tema väljasaatmise põhjus.

«Kuna noormees ohustas teisi kliente ja iseennastki, otsustati ta pubist minema saata. Väljasaatmisele reageeris meesterahvas agressiivselt ja olime sunnitud ta välja viima ning kutsuma politsei. Kuna mees polnud kindel, kas tal olid üleriided meie juures, polnud meil ka talle midagi selga anda.»

Ruus kinnitas, et kindlasti ei ole pubi eesmärk kedagi välja külmetama saata ja sellepärast on probleemse kliendi korral politseid teavitatud ja isikud neile üle antud. «Turvatöötajad on teadlikud, et inimene võib väljas kuhugi magama jääda ja alajahtuda. Samuti pakuvad nad kliendile taksokutsumise võimalust.» Omaniku sõnul on turvamehed vastavalt instrueeritud ja pubisse on paigaldatud kaamerad nii hoone sisse kui ka välja.

Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse piirkonnavanem Tarmo Stokkeby kinnitas, et turvalisus peopaikades ei olegi nii üheselt käsitletav. «Eks iga asutus määrab oma reeglid ja neil, kes reeglitest kinni ei pea, seal kohta ei ole. Nagu riik kehtestab oma seadused avalikus kohas ja selle üle valvavad politseinikud, nii valvavad meelelahutusasutustes turvamehed.»

Samas möönis Stokkeby, et kui turvamees saadab kliendi välja, peaks ta veenduma, et ei sea sellega inimest ohtu. «Tuleb jälgida, et ta on piisavalt riietatud ja tema isiklikud asjad antakse talle kaasa.»

Ametniku sõnul ei saa siin olla vaid musta ja valget. «Üks asi on see, mis on seaduses kirjas, teine on inimlikkus ja moraalne kohus. Kui tuli kohtuotsus Võrus hukkunud tütarlapse juhtumi asjus, kus turvamees ei jäänud süüdi, siis mina politseinikuna ütlen, et turvatöötaja oleks saanud seda ära hoida. Kuigi tema põhiülesanded määrab asutuse omanik, on ta ka avalikku korda kaitsev isik ja peab hoolt kandma, et klubis viibinud inimesed ka lahkuksid turvaliselt.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles