Päevatoimetaja:
Arved Breidaks

Selgusid Ajujahi 108 paremat ideed

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: LEPM
Copy
Vrasemalt on konkursil edukalt osalenud ka OÜ Huntloc asutaja Herko Sunts. Pildil demonstreeribki ta konkursil osalenud ideed - nutitelefoni mobiilirakendust, mis aitab kütte jahi korraldamisel ja läbiviimisel.
Vrasemalt on konkursil edukalt osalenud ka OÜ Huntloc asutaja Herko Sunts. Pildil demonstreeribki ta konkursil osalenud ideed - nutitelefoni mobiilirakendust, mis aitab kütte jahi korraldamisel ja läbiviimisel. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Äriideede konkursi Ajujaht žürii valis järgmisesse vooru 108 edasipääsejat. Seekord valiti rohkem ideid, kuna mitu neist sai žüriiliikmetelt võrdväärse hinde. Arenguprogrammi jõudvad 30 ideed valib žürii välja 25.–26. novembril, parimate ideede järgmisel esitlusel.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse esimehe Alo Ivaski sõnul on tänavune tase kõrge ja edasipääsu väärivaid ideid rohkem kui kohti. «Igal aastal on raske tõmmata piiri saja idee juures, mistõttu keskendume sisule. Kuna žürii ette astumise võimalust vääriksid rohkemad, otsustasime neile seda võimaldada,» rääkis Ivask.

Kõiki edasipääsenuid ootab ees enda äriidee esitlemine žüriile, mis määrab arenguprogrammi pääsemise. «Esitlemisel on esmalt vaja veenda žüriid meeskonna võimekuses oma ideed ellu viia. Oluline on mõista, mis probleemi lahendatakse ja kuidas suudetakse seda senistest alternatiividest paremini teha. Toimiva lahenduse ja viimistletud ärimudeli olemasolu pole seejuures esmatähtis, sellega Ajujaht aitabki,» ütles SEB Grupi innovatsioonijuht Mart Maasik.

Ta lisas, et esitlemisele on väga oodatud ka prototüübid, mis aitavad lahendust žüriile paremini selgitada.

Elisa tegevjuhi Sami Seppäneni sõnul esitati mullusega võrreldes rohkem läbimõeldud ideid. «Rohkem on tiime, kes keskenduvad kliendi tegelikule probleemile, pakkudes välja läbimõeldud ja probleemile vastava ning teostatava tehnoloogilise lahenduse,» rääkis Sami Seppänen.

Edasipääsenud ideede piirkondlik jaotus on järgmine: Tallinnast ja Harjumaalt 51 ja 19, Tartumaalt 24, Pärnumaalt kolm, Jõgevamaalt, Lääne-Virumaalt, Põlvamaalt ja Viljandimaalt kaks, Läänemaalt, Saaremaalt ja Valgamaalt üks.

Edasipääsenud ideedest pärineb 33 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 17 tööstuse ja disaini, 14 sotsiaalse ettevõtluse, kaheksa energeetika ja keskkonna, viis loomemajanduse, kolm tervise ja biomeditsiini ning kaks turismi ja teenusmajanduse valdkonnast. 26 edasipääsenud ideed märgiti muu kategooria alla.

Kõigi edasipääsenutega saab tutvuda Ajujahi kodulehel.

Märksõnad

Tagasi üles