Lauluema preemiad leiavad omaniku

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hetk preemia mulluselt üleandmiselt. Vasakult: Põlva tollane maavanem Igor Taro, Anne Vabarna preemia laureaadid Jane Vabarna ja Annela Laaneots ja Värska vallavanem Raul Kudre preemia üleandmise järgselt.
Hetk preemia mulluselt üleandmiselt. Vasakult: Põlva tollane maavanem Igor Taro, Anne Vabarna preemia laureaadid Jane Vabarna ja Annela Laaneots ja Värska vallavanem Raul Kudre preemia üleandmise järgselt. Foto: Meeli Mets

Taas saab esitada kandidaate Anne Vabarna nimelisele omakultuuripreemiale, mis mõeldud seto pärimuskultuuri edasikandmisel tehtud silmapaistva töö eest 2017. aastal.

Välja antakse kaks 500eurost preemiat: neist üks inimesele või kollektiivile Värska vallast ning teine väljastpoolt Värska valda.

Kandidaate saab esitada 30. novembrini. Kirjalikus ettepanekus palutakse välja tuua kandidaadi või kollektiivi nimi ja kontaktandmed; käesoleva aasta jooksul seto kultuuri edasikandmisel tehtud töö kirjeldus; ettepaneku esitaja nimi ja kontaktandmed. Ettepanekud tuleb tavapostiga või meilitsi esitada Värska vallavalitsusele.

Preemiad antakse kätte omakultuuriõhtul 19. detsembril.

Aastatel 1877–1964 elanud Vabarna oli kirjaoskamatu setu rahvalaulik, keda on nimetatud ka lauluemaks. Ta oli regivärsiliste eeposte «Neio koolulaul & Suurõq sajaq» ning «Peko» looja.

Vabarna elas Tonja külas, tema sünnipaika tähistab skulptor Elmar Rebase valmistatud mälestusmärk Võpolsova külas. Vabarna kui silmapaistva lauliku avastas soome folklorist Armas Otto Väisänen rahvaluule kogumisretkel 1923. aasta suvel.

Anne Vabarna lapselapselaps Jalmar Vabarna on tuntud Eesti muusik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles