Bussijuhi argipäev: kell neli üles, kell 20 koju

Sagedased pikad tööpäevad on mõne bussijuhi sõnul kurnavad ja seega potentsiaalselt ohuks. Siiski leidub ka neid juhte, kes olukorda probleemiks ei pea.

FOTO: Shutterstock

Valgamaa maakonnaliinide bussijuhi sõnul on tööpäevad nõnda pikad, et nende väsimusest võib saada oht sõidu turvalisusele.   

Vestlus Valgamaal Atko Bussiliinide heaks töötava bussijuhi Jakobiga* algas Valga lähedal oktoobris teelt välja sõitnud maaliinibussi teemal. Ta pakkus, et õnnetuse tegelik põhjus võis olla juhi väsimus.  

Keskmisel kuul jäävad täiskohaga töötava bussijuhi normtöötunnid 180 juurde. Ärgata tuleb reeglina poole öö ajal, koju saab juht tihti aga hilja. Näiteks üks pikemaid liinigruppe sõidab hommikul Valgast välja kell 6.40 ja lõpetab sealsamas kell 19.05. Enne sõitma asumist ja pärast selle lõpetamist on aga veel rida toiminguid.

Suvel tuleb kõigega õigel ajal valmis saamiseks tõusta hommikul kell pool viis, talvel aga külmaga seotud toimingute tõttu veel pool tundi varem. Hommikul läheb küll tööajana kirja 25 minutit ettevalmistamist ja õhtul 15 minutit lõpetamist, aga vahel sellest piisa, sest tuleb käia Lätis tankimas ja viia buss puhastamisele.

Palk ei luba koormust vähendada

«Bussijuht peab tööle minema hommikul pool seitse: enne on ta bussi üle vaadanud, raha üle andnud. Õhtul saab koju kell seitse, vahepeal istub Tõrvas hommikul pool tundi, õhtul poolteist. Katsuge kujutada ette, et tulete hommikul pool viis üles, õhtul kell 20 jõuate koju. Kas te ei oleks väsinud?» küsis Jakob.

Tema sõnul on pere ülalpidamiseks väiksevõitu ka tavaliselt kättejääva summana 700 euro juurde jääv palk, mis mõnel kuul ka ligi 50 eurot kõrgem. Koormuse vähendamine tähendaks veel väiksemat sissetulekut. GoBusi meestelt on Jakob kuulnud, et seal tuleb kuus kolm-neli päeva vähem tööd teha ja tasu on umbes 100 euro võrra kõrgem.

Samuti teeb mehele muret liinide kiiremaks muutmine. Kui Valga maakonnaliini keskmine ajaline pikkus on juhi sõnul umbes poolteist tundi, siis mõni aasta tagasi tehti osa neist 10–15 minutit kiiremaks. Mõnel lõigul tulevat seega sõita kiiremini, kui oleks mõistlik.

Bussijuhid on ATKO töötingimuste parandamise nimel Eesti eri paigus mitu korda ka piketeerinud, eelkõige palgatõusu sooviga. Viimane kava, mis oleks lisanud päevaplaani tööajana mitte kirja mineva valveaja, jäi bussijuhtide ja ametiühingu vastuseisu ning kevadise piketi tõttu Tallinnas ära.

Ka teine Atko Valgamaa bussijuht Peeter* oli kaastöötajaga sama meelt. «Kell neli tuled üles, kell viis oled töö juures. Tankimisega on vahepeal nii, et kui Läti tankija on seal ees, ootad tund aega – enne kaheksat koju ei saa.»

Pensionärid viiakse osalisele tööajale

Firma leidis mehe sõnul kokkuhoiu ka pensionäridest juhtide töötundide vähendamisega. «Vahepeal öeldi, et neli juhti on üle. Ametiühing sai meile natuke palgatõusu. Leiti hea vastumürk: neli inimest on rohkem, võtame pensionärid 80 protsendi peale. Läks asi edasi.»

Miks nad siis ikka samal töökohal jätkavad? Mõlemad mehed ütlesid, et ei soovi kodukohast lahkuda ja lähedal teisi bussifirmasid pole. Hoopis teise töökoha leidmine oleks samuti keeruline. «Mul ei ole väljapääsu, isegi kui miski ei muutu aasta jooksul. Olen kodu küljes kinni,» lausus Jakob.

«Aga mis meil teha on? Mis firmad on Valgas?» küsis Peeter.

Bussijuhtide seas leidub aga ka vastupidiseid seisukohti. Varem Atkos töötanud, kuid nüüd GoBusi rooli keerav Tauri* ütles, et sõitmist jäi uuele töökohale siirdudes tõesti veidi vähemaks ja palka veidi lisandus. Kuid rahul oli ta ka Atkos.

Samamoodi on ta rahul GoBusis. «Kui ei meeldiks, töötaksin kusagil mujal. Töö ja puhkeaja seadusest peetakse kinni, on piisavalt nii töö- kui puhkeaega ja palgaga olen rahul.» Palga kohta ütles ta, et see on olenevalt kuust neto­summana kas üle 700 või 800.

Bussijuht: pausid annavad piisavalt puhkeaega

Hiljuti Valga lähedal teelt välja sõitnud Atko bussijuht Martin aga ütles, et väsimuses kindlasti asi polnud. «Õhtul läksin magama kell üheksa läbi. Ma pole kunagi roolis väsimust tundnud ja kui tunnengi, siis puhkan.»

Pauside kohta ütles Martin, et nende ajal saab edukalt puhata. «Näiteks üheksas liin. Poole kaheksa ajal hommikul oled juba tagasi linnas, kaheksaks kodus. Hiljem sõidad alles õhtul pärast poolt nelja. Töö juures on puhkeruum, kus on ka koiku. Näiteks viskad sinna pikali.»

Ka kodust eemal ootamine pole Martinile probleem. «Buss ju pea kohal. Mul on padigi bussis, ajalehed või raamat kaasas. Bussis on soe. Mehed magavad rooli taga ka. Tagaistmele saab pikali visata. Suvel kui on kuum, ajad puude alla villu.»

Martin on ka palgaga rahul. «Mina ei ütleks, et Valga kohta Atko bussijuhi palk väike on. Ma ei oska ilma tööta istuda. Lisaks käin pilli mängimas, teen jõuluvana, tegelen kinnisvaraga. Lähen õhtul kell üheksa magama.»

Varem Valgamaal Atkos töötanud Aivar*, kes nüüd töötab bussijuhina Põhja-Eestis ettevõttes Samat, ütles, et Atkost ta probleeme ei mäleta. Tema ärkas tööpäeviti kella viie ajal.

Palk on uues kohas küll kõrgem, aga Aivari sõnul ei saaks öelda, et rahulolu on suurem, sest inimeste hulk, keda vedada, on suurem. Samuti on suuremad elamiskulud. «Kui sõit ja elamine maha võtta, tuleb sama raha välja, mis Valgas.»

Transpordi ametiühingu Lõuna-Eesti koordinaator Aare Kübarsepp ütles, et tema teada peaks Atko tegevus Valgamaal üldiselt korrektne olema. Küll lisas ta, et Atko rikub ametiühinguga tehtud kokkulepet, mis ütleb, et alla täiskoormusega juhtidele ei tohi tööpäeva sisse plaanida pikemaid kui kolmetunniseid vaheaegu.

Sellist vaheaega kutsutakse katkestuseks, neid tohib täiskohaga juhil olla tööpäevas üks ja nende puhul makstakse juhile kolmandast tunnist töötasu, kuid tööajana katkestused kirja ei lähe. Selliseid pause bussijuhid pigem teha ei taha. Alla kolme tunni pikkused pausid lähevad tööajana kirja ja on ka tasustatud.

«Meie üldkokkulepe ütleb, et mittetöiseid kolmetunniseid vaheaegu võib teha ainult nende juhtide korral, kes on täiskohaga tööl. Kindlasti Atko rikub seda. Osa mehi on ise soovinud vähem kui täiskohaga töötada, mõnele aga ei ole antud valikut. Nendele inimestele ei tohiks teha pikka mittetöist vaheaega. Nüüd sõltub meestest, miks nad lasevad seda teha, miks nad ei pöördu ametiühingu poole.»

Juhataja: katkestused on paratamatud

Atko Bussiliinide Valga osakonna juhataja Toomas Turgan ei uskunud, et väsimus oleks võinud oktoobris juhtunud õnnetuse põhjustada. «Ta lõpetas kell neli päeval ja alustas uuesti hommikul. Seal ei ole väsimusest juttugi.»

Turgan tunnistas, et vähem kui täiskohaga töötavatel juhtidel tuleb tõepoolest teha üle kolme tunni kestvaid katkestusi. Neid tehakse aga ainult Valgas ja ainult meestele, kes elavad Valgas. Baasis on puhkeruum, aga tavaliselt lähevad juhid Turgani sõnul koju puhkama. «Olen sunnitud neid kasutama, keegi peab ju liini ära sõitma. Ei saa inimest tööle võtta ja tal lihtsalt seista lasta. Meil ei ole sellest probleemi olnud.»

Ka töökoormuse vähendamist on Turgan enda sõnul pensioniikka jõudnud juhtidele pakkunud, aga mitte vastu tahtmist ja see pole tema sõnul kuidagi seotud palgatõusuga. Kirjelduse põhjal jäi siiski mulje, et mõnel juhul ei oleks bussijuhul erilist valikut olnud. «Nüüd ei taha keegi koju pensionile jääda. Mitu aastat tagasi tegin küll mõnele mehele ettepaneku, et kas jääd koju või tuled väiksema koormusega tööle,» rääkis Turgan.

Turgan tõi välja, et isegi kui juhi töötundide arv on mõnel kuul mingil põhjusel väiksem kui normtundide arv, tuleb töötajale vastavalt ametiühinguga tehtud kokkuleppele maksta miinimumpalka. See on täiskoha puhul 835 eurot. «Kui mehed on vabatahtlikult nõus väiksema koormusega töötama, mis minul siis selle vastu on. Nii kui inimene pensionäri staatusesse jääb, talle seda võimalust pakun. Ei saa täistöömehele öelda, et hakkad osaliselt tööle. Näiteks sellel kuul on alatunnid, mida ei tohi olla. Aga 835 eurot peab ikka ära maksma,» lisas ta.

Liinide graafiku määrab Turgani sõnul aga maavalitsus. Seal on arvestatud ühe kilomeetri läbimiseks keskmise kiirusega maksimaalselt 60 km/h. See on suurim lubatud sõidukiirus, kui bussis on seisvaid reisijaid. Ainult istuvate reisijatega võib maaliinibuss sõita kiirusega 90 km/h. Keskmise sisse jääb kiiremaid ja aeglasemaid lõike.

Paar liini Turgani kinnitusel mõni aasta tagasi siiski kiiremaks tehti. «Ametiühingu usaldusisik kaebas, et teel võib magama jääda – sõidetakse 40 kilomeetrit tunnis.»

Turgan ütles, et ei pea bussijuhi elu raskeks. «Rekajuhi elu on palju raskem. Aga selge see, et me kõik tahame rohkem palka saada.»

* Nimi muudetud.

Kui palju bussijuht teenib?

Transpordi ametiühingu Lõuna-Eesti koordinaatori Aare Kübarsepa sõnul teenivad bussijuhtidest kõige paremini pikamaaliinide juhid, kelle brutopalgad on 1500 euro juures. Tallinna linnatranspordi bussijuhtide palgad jäävad tuhande ja paarisaja euro juurde, vaeslapse osas ongi enamasti maakonnaliinide bussijuhid.

Samas on ametiühingul firmadega sektorilepinguga palgad kokku lepitud 2019. aasta lõpuni. Tänavu on kõigi eri tüüpi bussi juhtide miinimum­brutokuupalk 835 ja minimaalne tunnipalk 3,50, järgmisest aastast 895 ja 3,75 ning 2019. aastal 945 ja 4 eurot.

«Maakonnaliinide hulgas üks paremaid palgamaksjaid on kindlasti GoBus. Äriregistrist vaatasime, GoBusi töötajate keskmine töötasu oli 998 eurot, seal on tippjuhid sees,» lausus Kübarsepp.

Suurem palgavaidlus ootab Kübarsepa sõnul ees Tartus ja Pärnus, kus linnaliini bussijuhtide palgad lähenevad miinimumile.

Tagasi üles