Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/03/04/530257t1hedef.jpg)
Valga linnavolikogu koalitsioon otsustas volikogu aprillikuisel istungil teha linnavalitsusele ülesandeks algatada gümnaasiumi (10.–12. klassid) moodustamine selliselt, et asutatav gümnaasium alustaks tööd 1. septembrist 2012. Otsus, mis kaugelt vaadates tundub õige ja vajalik, minetab need omadused lähemal uurimisel.
Hariduses toimuvad protsessid on pikaajalised ja aeganõudvad ning puudutavad enamikku ühiskonnast. Iga haridusteemaline reform on leidnud nii pooldajaid kui vastaseid.
Valgas on diskuteeritud juba pikka aega klassikalise gümnaasiumi teemal, kuid pole suudetud leida seda ilmselget põhjendust, milleks see vajalik on. Tänane päev, mil on selgelt näha laste arvu kahanemise jätkuvat tendentsi, annab eeltoodud küsimusele vastuse. Vähem lapsi tähendab vähemat raha ja seeläbi satub raskustesse nii lastevanemate kui õpilaste ootustele vastava hariduse andmine.
Kui 2000. aastate alguses tekkis vajadus reformida põhihariduse võrku, misläbi suleti üks põhikool, siis nüüd on saabunud aeg (500 last vähem koolides võrreldes 2000. aastate algusega), kus kolme gümnaasiumiga – eesti, vene ja kaugõppe gümnaasium – edasi minna on keeruline.
Praegu õpib Valga gümnaasiumi gümnaasiumiastmes 135 last ja on kaks paralleeli. Valga vene gümnaasiumi gümnaasiumiklassides on järele jäänud üks paralleel kokku 80 õpilasega. Juba praegu rahastatakse vene gümnaasiumi klasse linnas suurema koefitsiendiga kui eesti gümnaasiumi klasse ja see tähendab, et üht kooli hoitakse üleval teiste koolide arvelt.
Muutunud gümnaasiumiseadus sunnib hariduse andmisel olema paindlikum ja pakkuma rohkem õpisuundi, millega kaasneb õpetamise kallinemine. Nõutakse kolme suunda ja kui on kolm paralleeli, moodustaks igaüks neist ühe suuna. Kui on ainult üks paralleel, tuleb olemasolev klass teha kolmeks, mis tähendab suuremaid kulutusi õpetamisel.
Loomulikult pole kõige olulisem alati raha, vaid iga reform peaks endaga kaasa tooma hariduse kvaliteedi tõusu ja see on sisuliselt kõige olulisem, et igasuguste muudatuste tulemusel saaksid lapsed paremat ja kvaliteetsemat haridust. Kuid kui pole raha, pole ka võimalusi head haridust kohapeal anda.
Volikogus esitles linnapea kava moodustada klassikaline gümnaasium eesti gümnaasiumi baasil, mis peaks tõenäoliselt asuma Valges Majas. Plaan näeb seal õppimas 200–250 last, mis tähendab kolme paralleeli. Samas on õpilaste arv praegu eesti gümnaasiumis 135 ja kahaneb jätkuvalt.
Mõte iseenesest on hea, kuid sisaldab endas eeldust, et kõik Valga lapsed jäävad siia õppima ning vene noored tulevad ise
uude kooli. Olgu see liigne optimism või sinisilmsus, kuid igal juhul ebareaalsus.
Kui ollakse kinni hoonetes, siis paratamatult võetakse juba eos ära mitmeid haridusvõrgu arendamise alternatiive. Valge Maja jääb 135 lapse jaoks suureks, samas gümnaasiumihoone suure põhikooli jaoks kitsaks.
Kaaluma peaks tõsiselt progümnaasiumi klasside loomist gümnaasiumi juurde. See täidaks Valge Maja lastega, annaks õpetajatele koormust ja looks eelduse gümnaasiumiharidus säilitada. Kindlasti tuleb haridusvõrgu planeerimisel kaasata vene gümnaasium.
Lugedes Keskerakonna ja Sotsiaaldemokratliku Erakonna koalitsioonilepingut, on selge, et vene gümnaasium jääb reformiga hõlmamata. Järkjärguline integreerimise plaan on olemuselt huvitav, kuid tähendab jälle topeltkulusid.
Samas loob vene gümnaasiumi reformi kaasamata jätmine mõne aastaga olukorra, kus ministeerium hakkab nõudma nõuetele mittevastava kooli sulgemist. Seega rõõm vene gümnaasiumi püsimajäämise üle kujuneb üürikeseks.
Paindlik ja priiskav plaan on väga hea, kui keegi selle kinni maksaks. Volikogu rahanduskomisjoni esimees Valentina Melehhova kinnitas, et rahanduskomisjon toetab gümnaasiumi loomist, kuid kui küsiti, kuidas see mõjutab linna rahalist seisu, oli vastus, et seda ei arutatud. Rahalisi küsimusi ei arutatud ka teistes volikogu komisjonides ega mitte istungilgi.
Volikogu koalitsiooni liikmed andsid oma heakskiidu tühjale paberile, millel ainult pealkiri ja puudub sisu. Mõistetamatuks jääb see olukorras, kus linnapea on lubanud maikuiseks istungiks volikogu ette tuua tervikliku hariduse arengukava. Siinkohal kutsun üles inimesi aktiivsemalt osalema volikogu istungitel, mis avalikud ja võimaldavad saada vahetut infot meie kõigi elu puudutavate plaanide kohta.
Kuigi Reformierakond toetab hariduse reformimist Valgas, antud eelnõud me ei toetanud. Puudusid majanduslikud põhjendused ja arvutused. Ühe variandina nähti suure mammutpõhikooli loomist, ei ole kokkulepet ühiskonnaga, reform on poolik ja nõuab mõne aja pärast uusi reforme. Põhjendusi on veel, miks terve mõistus ei lubanud seda eelnõud toetada.
Seetõttu tunduski antud otsus pigem mõne koalitsioonipoliitiku katsetusena. Kas uus liit on püsiv ja kõik hääletavad nii, nagu kokku lepitakse ega vaevu oma peaga mõtlema? Nagu selgus, on hetkel koalitsioon töökorras.