/nginx/o/2016/08/29/5772719t1hfae3.jpg)
Täna tähistab 100. sünnipäeva valgalanna Helga Pavel, kellel tuli tervisemurede tõttu õnnitlused vastu võtta Valga haiglas.
Fotod: Valgalannal täitus 100 eluaastat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juubilarile soovisid õnne tema tütar Aili Värton, linnavalitsuse poolelt Valga asevallavanem Viktor Mägi koos avalike suhete juhi Hele Heletähega ning Valga Linna Pensionäride Liidu esindajana liidu endine juht Olga Lea.
Kaks nädalat tagasi Helga tervis halvenes ja tütar kutsus talle kiirabi. Seetõttu on vanaproua praegu Valga haigla hooldusravi osakonnas.
„Kas sulle tort maitseb?” küsis tütar Aili õnnitlejate toodud magusa kohta. „Maitseb küll, aga ma ei ole tordisööja,” vastas Helga.
Tütar Aili Värton ütles, et veel septembrikuuni oli ema toimekas, tegi talveks hoidiseid ja hoidis end maailma asjadega kursis. Ainult kuulmine oli Helgal kehv juba varem. „Muidu ta oli ikka oma jalgadel, käis jalutamas Säde pargis ja tegi süüa meile. Haiglasse tulekuni luges ajalehti, endine Valgamaalane käis, iga päev ta seda väga ootas. Televiisorit vaatas ja teadis kõike. Viimasel ajal paar kuud läks tervis ära, ta ei jõudnud enam telekat vaadata.”
Värtoni sõnul on ema väga hea ja abivalmis inimene. „Minu lapsi on kasvatanud, meid vennaga. Tööl on ta elus vähe käinud, on koduperenaine olnud. Eks ta ootas seda sadat väga, aga vähemalt ära ootas.”
Kui Helga sai 95 aastaseks, kirjutas Valgamaalane temast pikema loo.
Helga oli kaheksalapselises peres noorim. "Kui olin nelja-aastane, pandi talu põlema ja jäin tuppa lõksu. Isa lõi akna katki ja tõi mu välja, kuid olin üheksa tundi meelemärkuseta. Arstid ütlesid, et ma ei jää ellu, aga siin ma nüüd olen," rääkis juubilar toona.
Abikaasaga tutvus Helga kodukandis Virumaal, kuhu noormees pärast Võru tööstuskooli lõpetamist tööle tuli. Seitse aastat elati Rakveres, kus peeti ka pulmad. Sealt siirduti paariks aastataks Võrumaale, 1946. aastal aga koliti Valka. Piirilinna tuldi kohver näpus, suurem osa asjadest jäi maha.
Nooruspõlves töötas Helga õmblejana, pärast abikaasa surma 1968. aastal otsustas aga tööle minna Valga kultuurimajja, kus oli ametis nii valvelauas kui garderoobis. Seal töötas ta 86. eluaastani.