Hinnaerinevusi leiti kõigis kauplusekettides

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
K-Rauta kauplus Valgas
K-Rauta kauplus Valgas Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tarbijakaitseamet viis kauplustes üle Eesti läbi hinnakontrolli, et saada ülevaade hinnateabe korrektsusest müügisaalis ja kassas ning sooduskaupade pakkumisel. Eksimusi esines igas kontrollitud kaupluseketis.

Ameti hinnakontroll hõlmas suuremate kauplusekettide kokku 77 poodi. Hinnaerinevusi leidus rohkemal või vähemal määral igas kaupluseketis, ent mitte igas poes. Tarbijate eksitamist tuvastati 41 kaupluses. Kõige enam eksitamist leiti ehituskaupu müüvates kauplustes.

Valgamaal ja Võrumaal kontrolliti tarbijakaitseameti kommunikatsioonieksperdi Pille Kalda sõnul kokku viit kauplust. Põlvamaa sel korral haaratud ei olnud. «Hinnaerinevusi tuvastati kahes K-Rauta (AS Kesko Senukai Estonia) kaupluses, kus esines kokku 9 hinnaerinevust: Valgas kuus ja Võrus kolm,» lisas Kalda.

Kuigi hinnaerinevused riiulil ja kassas tunduvad üksikult vaadates väikesed, olles 10-20 senti kauba kohta, mõjutab see kindlasti kaupleja usaldusväärsust tarbija silmis. Sageli põhjendasid kaupluste esindajad hinnaerinevusi asjaoluga, et nad ei jõudnud hinnasilte pärast kampaania lõppemist riiulitel ära vahetada. Ameti hinnangul viitab see süsteemsele probleemile oma töö korrektsel korraldamisel.

Kontrollide käigus selgus, et hinnaerinevused ulatusid kuni 10 protsendini ostukorvist, mis tuli tarbijal juurde maksta. Näiteks 144 eurot maksva ostukorvi puhul tuli tarbijal kanda 14 eurone lisakulu, mis selgus kassas.

Leidus ka üks kauplusekett, kus tuli kõikidel tarbijatel igale tootele kassas üks sent juurde maksta. «Igaüks võib ise mõelda, kui palju ta kulutab kuu või aasta jooksul kauplustes raha ning arvestades Eesti kaubanduse kogumahtusid, siis see mõni protsent hinnaerinevusi tarbija rahakoti arvelt ei tundugi nii väike,» kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Lisaks leidis amet muid eksimusi. Näiteks ei olnud tarbijal võimalik hinnasilti vaadates täpselt aru saada, milline on kehtiv hind ning juhtus ka, et müügikohas puudus kauba hind sootuks. Hinnad tuleb avaldada selliselt, et need oleks selgelt loetavad, tarbijale üheselt mõistetavalt.

Tarbijakaitseamet rõhutab, et kauplejatel on oluline mõelda, kuidas edaspidi taolisi rikkumisi ära hoida. Iga kontrollitud kauplus sai konkreetselt enda kohta käiva kontrolli kokkuvõtte, millele amet ootab vastuseks kauplustelt lahendusi taoliste olukordade vältimiseks.

Tarbijakaitseametis toimunud arutelul kauplejatega rõhutas amet, et probleemile lahenduste otsimisel tuleb kauplejail silmas pidada, et kauba või teenuse tarbijale pakkumine ja müük ning muul viisil turustamine peab toimuma head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles