Sanatoorium plaanib toota mineraalveest ninarohtu

Vello Saar otsib uusi võimalusi, kuidas veelgi rohkem kasutada Värska väärtuslikku mineraalvett. Tartu teadlased tegelevad praegu uuringutega, kuidas toota Värska mineraalvee baasil ninaspreid – selline ninarohi oleks nii Eestis kui ka maailmas unikaalne. Foto: Tomi Saluveer

Värska sanatoorium plaanib hakata mineraalveest tootma looduslikku ninaaerosooli. Samas otsitakse teaduslike uuringutega täiendavat kinnitust ravimuda tervistavale mõjule. Mõlema uuringu eesmärk on müüa tulevikus paremini Värska sanatooriumi tooteid ja teenuseid.

«Mineraalveel baseeruv ninasprei oleks unikaalne toode nii Eestis kui ka kogu maailmas,» rääkis ASi Värska Sanatoorium juhataja Vello Saar, kelle sõnul saab Värska mineraalvett kui maapõueressurssi praegusest veelgi enam väärtustada.

Oodatakse laboritöö tulemusi

Sihtasutus Archimedes toetab Värska sanatooriumit 20 000 euroga, et viia läbi «nutika spetsialiseerumise rakendusuuringud» ja leida võimalused ninasprei kui uudse toote kasutusele võtmiseks. «Praegu käib Tartus laboritöö, ootame põnevusega selle tulemusi,» rääkis Saar.

Kui ninarohu osas tehakse koostööd Tartu Ülikooli teadlastega, siis mudaravi omadusi uuritakse Tallinna Ülikooli alla kuuluvas terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuses (TERE KK), mis asub Haapsalus. Uuringutega on Värska sanatooriumis kohapeal seotud viis-kuus inimest.

«Mõte hakata ninaspreid valmistama tekkis sanatooriumi enda kogemustest ja arstide raviteadmistest. Tekkis küsimus, miks peab tilgutama rohtu pipetiga, kui selleks võib olla ka mugavamaid võimalusi,» lausus Saar, kelle sõnul oodatakse praegu uue toote kohta teadlaste tõenduspõhiseid seisukohti.

Ninarohu teadusuuringud peaksid Saare sõnul andma tulemusi juba 2018. aastal, ravimuda osas ilmselt veidi hiljem. Peale toetusraha finantseerib Värska sanatoorium projekte aasta jooksul oma rahakotist ligikaudu kuni 100 000 euroga.

Tulemused aasta pärast

Saare sõnul on praegu veel lahtine, kuhu plaanitav ninarohi klassifitseerub. Tõenäoliselt ei hakata seda nimetama ravimiks, vaid «ravimitaoliseks aineks» või meditsiiniseadmeks. Samuti sõltub uuringu tulemustest, kas Värska sanatoorium hakkab ninarohtu ise tootma või tuleb see teenus sisse osta.

Tartu Ülikooli erinevad instituudid tegelevad praegu võrdlusanalüüsidega, plaanide kohaselt esitavad nad oma töö tulemused järgmise aasta novembris Värskas korraldataval seminaril. «Loodame saada positiivsed tulemused ja hakata seejärel järgmise asjana mõtlema reaalse tootmise peale,» lisas Saar.

VÄRSKA VESI

Värska mineraalvesi sisaldab erinevalt tavalisest allikaveest mineraalaineid (kaltsium, magneesium, naatrium, kaalium, räni jt), mis on vajalikud inimese elutähtsate organite ja närvisüsteemi tööks.

Mineraalainete sisaldus on seotud Värska piirkonna pinnase geoloogiliste iseärasustega. Looduslik mineraalvesi pärineb 500 meetri sügavuselt maapõuest, ordoviitsiumi-kambriumi veekihist.

Maapõues voolav Värska vesi tõuseb iseenesest maapinnale, kuna 1985. aastal rajatud puurkaevu toitev veelade on kaevu ülaosast kõrgemal. Tegemist on haruldase arteesia kaevuga.

Allikas: varska.ee