:format(webp)/nginx/o/2017/12/05/7380621t1h0614.jpg)
Põlva, Valga ja Võru maakonda hõlmavast Riigikogu valimiste 11. ringkonnast peaks edaspidi parlamenti lähetatama seitse või kaheksa saadikut, leiab Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams (Vabaerakond).
Esmaspäeval Riigikogu menetlusse antud valimisseaduse muudatusettepanekute kohaselt sooviks Adams kehtestada valimisringkondadele alam- ja ülempiiri. Piiride määramisel soovitab ta aluseks võtta omavalitsuste, mitte maakondade piirid, nagu praegu.
«Kuna vahepeal on haldusreform pööranud sassi Eesti haldusjaotuse, sealhulgas maakondade piirid, on viimane aeg moodustada uued valimisringkonnad,» teatas Adams. Tema ettepaneku kohaselt võiksid valimisringkondade suurused jääda vahemikku 8-13 või 7-12 mandaati.
Kagu-Eesti valimisringkonnale ei tooks muudatus Adamsi kinnitusel kaasa muud, kui mandaatide vähenemise praeguselt üheksalt kaheksale. Nii on välja pakkunud ka riigi valimiskomisjon. Kui elanike arv peaks veelgi vähenema, võib mandaate jääda seitse.
Valimiskomisjon analüüsis novembri lõpus, kuidas muuta tulevikus valimisringkondi ning jõudis järeldusele, et kõige otstarbekam oleks jagada riik seitsmeks ringkonnaks. Kagu-Eesti puhul tähendaks see Põlva, Valga, Viljandi ja Võru maakonna liitmist üheks ringkonnaks.
Suured parteid saaksid eelise
«Ringkondi peaks olema rohkem – see annaks ka kohalikele mõne mandaadi,» leidis Võrumaa talupidaja Aivar Rosenberg (Reformierakond), kes asendusliikmena kuulus Riigikogu eelmisse koosseisu.
/nginx/o/2017/12/05/7380629t1h78f9.jpg)
Rosenberg ennustab, et kui ringkonnad venitatakse suuremaks ja Kagu-Eestile liidetakse juurde ka Viljandi maakond, annaks see eelise suurtele erakondadele, kellel on nimekirja tippu panna mõni üle Eesti tuntud kandidaat.
Et ka kohalikel inimestel säiliks võimalus jõuda Riigikokku, võiks Rosenbergi hinnangul moodustada Võru ja Põlva maakonnast ühise valimisringkonna ning liita kokku Valgamaa ja Viljandimaa. «See oleks igati loogiline, aga ega praegu ka väga midagi hullu ole,» lisas ta.
Teine Võrumaa talumees, samuti varem Riigikokku kuulunud Tiit Niilo (IRL) tunnistas, et pole ringkondade ümberkorraldamisele mõelnud. «Praegu olen üsna kaugel sellest, mis »mäe« peal toimub,» ütles ta.
Valik on Niilo sõnul selles, kas riik tahab regionaalset esindatust parlamenti ainult elanike arvu või veel mõne parameetri järgi. Kui ainus näitaja on elanike arv, piisab tema sõnutsi lihtsast matemaatikast.
«Kolm maakonda on ikkagi väga suur ringkond,» tõdes Põlva vallavanem Georg Pelisaar (Keskerakond), kes kuulus Riigikogu 1999. aastal valitud koosseisu. Kui Kagu-Eestiga peaks liidetama veel Viljandimaa, annaks see Pelisaare hinnangul eelise «elukutselistele» riigikogulastele ja teletähtedele.
Kui Kagu-Eestiga peaks liidetama veel Viljandimaa, annaks see Georg Pelisaare hinnangul eelise «elukutselistele» riigikogulastele ja teletähtedele.
«Ühes ringkonnas peaks maksimaalselt olema koos kaks maakonda, kellel on rohkem kokkupuutepunkte,» lisas Pelisaar. Kagu-Eesti puhul tähendaks see, et ühe ringkonna moodustaksid Võru ja Põlva maakond. «Kindlasti oleks see parem plaan,» kinnitas ta.
/nginx/o/2017/12/05/7380625t1h4aea.jpg)
«Teine asi on mandaatide arv,» jätkas Pelisaar. «Neid on jagatud elanike arvu järgi ja juba praegu on parlamendis tallinlaste ülekaal.» 1999. aastal oli Kagu-Eesti ringkonnal 11 mandaati, viimati üheksa ja tulevikus ilmselt veelgi vähem. «Mida rohkem mandaatide määramisel elanike arvust lähtuda, seda regionaalselt ebavõrdsem Riigikogu valitakse,» kinnitas vallavanem.
Niisiis, kui praegust seisu muuta, tuleks Pelisaare sõnul Põlva ja Võru maakonnast luua viie mandaadiga eraldi ringkond, Valgamaa aga liita Viljandimaaga.
«Kui ringkonnad suuremaks teha, võidavad sellest Tallinna mehed,» kinnitas kahtlusi ka Riigikogu liige Meelis Mälberg (RE). Juhul kui Kagu ringkonnale liidetakse juurde ka Viljandimaa, väheneb kohalikel poliitikutel šanss saada parlamenti valitud, kuna tuntud ollakse eelkõige kodumaakonnas. «Mingisugused kogukonnad jäävad üldse esindamata,» märkis Mälberg.
Muudatused siiski vajalikud
Samas on muudatused tema hinnangul paratamatult vajalikud, sest mõne ringkonna elanike arv on paarikümne aastaga oluliselt kasvanud ning mõni samal ajal tublisti kahanenud.
«Meil (Kagu-Eestis – toim) on täitsa okei olukord ja mulle tundub, et Viljandi juurde liitmine oleks kuidagi kunstlik,» lisas ta.
/nginx/o/2017/12/05/7380627t1h9e81.jpg)
Sama meelt on ka sotsiaaldemokraat Rein Randver, kelle sõnul veniks Värskast Viljandini ulatuv ringkond juba 200 kilomeetri laiuseks, samas kui inimesi on seal hõredalt. «Minu kartus on, et sellisel juhul jääks side valija ja saadiku vahel veel ähmasemaks, kui see on praegu,» lausus Randver.
Tema hinnangul on praegune kolmest maakonnast koosnev Kagu ringkond end õigustanud. «Koostöö on loksunud paika ja oleme piirkonnana esindatud,» sõnas Randver. «Oleme ühtset joont ajanud. Ja tahame või mitte, kuid ka Riigikogus käib teki enda poole tirimine, mistõttu peaks iga piirkond esindatud olema.»
Uus valimisringkondade süsteem kavatsetakse kasutusele võtta 2023. aasta Riigikogu valimistel.
:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)