/nginx/o/2017/12/05/7380985t1hb892.jpg)
Otepää linnas asuv kõigile kasutatav Apteekrimäe riigimets on RMK teatel jõudnud vanusesse, kus seda on vaja uuendada. Tegu on peamiselt kuusemetsaga, mille tervislik seisund on vajanud mitmel korral sanitaarraiet, kuid uue metsa saamiseks sellest ei piisa.
Vanade metsade lageraiet nimetatakse uuendusraieks ning selle eesmärk on heade eelduste loomine uuele metsapõlvele. Lageraie puhul jätab RMK raiealale püsti säilikpuud elustiku mitmekesisuse tagamiseks ning uuendab need alad raiele järgneval aastal.
RMK Valgamaa metskonna metsaülem Risto Sepp tutvustas otepäälastele asutuse plaane ning selgitas, miks on plaanis lageraie. «Praegu on plaan, et sel kuul võiks harvendusega alustada. Kõik oleneb muidugi ilmast,» märkis ta. «Harvendusraiet teeksime 4,33 hektaril detsembris-jaanuaris, lageraiet-uuendusraiet teeksime 2,49 hektaril.»
Sepp kinnitas, et nad püüavad vältida liikluse takistamist teedel. «Inimesed saavad koju, teid me ei lõhu. Püüame võimalikult vähe häirida,» kinnitas metsaülem. «Teeme neid töid harvesteriga päevasel ajal. Tammed jätame säilikuna ilmselgelt alles, niisamuti teised olulised puud.»
:format(webp)/nginx/o/2017/12/05/7380991t1h4d48.jpg)
Sepa küsimuse peale, et mida võiks veel arvesse võtta, tundis loodusfotograaf Arne Ader huvi: «Miks ikkagi on plaanis teha lageraiet? Mis kaalutlustel on see plaanitud? Kas alternatiive on?»
Metsaülem päris vastu: «Aga mis kaalutlustel lageraie ei ole hea? Väikestele metsatükkidele, nagu siin Apteekrimäel, ei ole mõistlik muid raievõtteid teha. Siin saame metsa niimoodi kergemini kasvama. Me kõik ju tahame uut metsa.»
/nginx/o/2017/12/05/7380993t1h3874.jpg)
Volikogu liige, Apteekrimäe metsa külje all elav Jaanus Raidal tõdes, et nimetatud metsa puhul on kahjuks tegu padrikuga. «Kogu see ala on meeletult unikaalse reljeefiga, unikaalse maastikuga. See võiks olla parkmets, kus inimesed saavad liikuda, jalutada, nautida,» rääkis ta.
/nginx/o/2017/12/05/7380995t1h8bcf.jpg)
«Raied mind nii palju ei puuduta, aga mind puudutab see, et Apteekrimäe mets saaks korda,» ütles suusatreener Silver Eljand (pildil), kes õpetab lapsi ja noori Apteekrimäe suusahüppekompleksis. «Kriitilised nooled ei ole RMK suunas, aga julgen öelda, et see mets on täiesti käest ära – see on padrik. Minu nägemus on, et korras mets on selline, nii nagu see kunagi oli.»
Risto Sepp ütles seepeale, et sealne metsamaa on Pühajärve teega jagatud kaheks. Suusahüppemäe poolne ala on Otepää looduspark ning lisaks planeeritav laane- ja salumetsa kaitseala. Sellel alal saab RMK praegu korrastada vaid olemasolevat matkarada.
«Metsamajandamise mõttes rohkem midagi seal teha ei saa,» märkis ta. Üks võimalus, mis lubab nimetatud alal mõnda tegevust teha, on looduskaitselised tööd. «Aga kõik, mis on seotud looduskaitse ja kaitseväärtustega, on keskkonnaameti nõusolekuga tegevused. Neid saame raha olemasolul eelarvestada alles 2019. aastal.»
Arne Ader, loodusfotograaf
«Miks ikkagi on plaanis teha lageraiet? Mis kaalutlustel on see plaanitud? Kas alternatiive on?»
Pühajärve teest teisel pool, niinimetatud Küülikufarmi tee poolne osa on Risto Sepa sõnul metsaseaduse mõistes majandusmets. Sellel alal rakendab asutus metsa majandamisel kõrgendatud avaliku huvi põhimõtteid.
Ta lisas, et neid järgib asutus tiheasustusega piirnevate või muude inimestele oluliste alade raiel. Selliste alade puhul kutsutakse kokku kaasamiskoosolek, kus arutatakse ja võimalusel arvestatakse kogukonna huvide või soovidega.
RMK paigaldab niinimetatud Küülikufarmi teele informeeriva teate koos raiete skeemiga ning vastutaja kontaktidega.
:format(webp)/nginx/o/2017/06/19/6799701t1h576b.jpg)