Eesti suursaadik UNESCO juures Ingrid Amer märkis, et kuigi Seto kultuurist on kõige laiemat tuntust kogunud mitmehäälne laulutraditsioon leelo, on nende kultuur palju rikkam.
«Seto naiste ilusad ja väärikad riided, mida praegu kantakse vaid pidupäevadel, on olnud ühelt poolt imetluse objekt, aga samal ajal andnud kogukonnaliikmetele teavet kandjate kohta,» ütles Amer. «Seda vähemtuntud kultuuritahku näitus tutvustabki.»
Andreas Kalkun tänas setode kogukonna esindajana maailmaorganisatsiooni senise toetuse eest Seto kultuuri väärtustamisel. «Mul on väga hea meel, et möödunud suvel Seto talumuuseumis Värskas väljas olnud näitus on Pariisi kesklinnas nähtav sisuliselt kogu maailmale.»
Lisaks esitles etnoloogiadoktor Tatiana Benfoughal tänavu juulis ilmunud raamatut, mis räägib Boris Vilde ja Leonid Zurovi uurimisretkedest Setomaale aastatel 1937–1938. Teos on peagi ilmumas ka eesti keeles.