/nginx/o/2016/01/14/4874335t1h7ef7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/01/07/13565012t1hc9c7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/02/7276607t1h38a8.jpg)
Lõuna-Eesti Postimees on tänaseks ilmunud viis nädalat. See on olnud põnev ja rõõmu pakkuv aeg. Meiega on liitunud 1200 uut tellijat. Ja teid tuleb iga päevaga aina juurde. Kokku jõuab meie leht juba 3200 tellijani Võru-, Valga- ja Põlvamaal.
Kommentaar: Meie 5 edukat nädalat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajalehtede liidu andmetel oli Lõuna-Eesti Postimehe novembrikuu keskmine tiraaž koguni 11 300 eksemplari. Meie veebilehte lounapostimees.ee luges novembris 94 000 inimest. See ei ole õnnelik juhus. Me lubasime, et hakkame tegema siinse kandi suurimat meediaväljaannet ja see lubadus on täidetud. Võite olla täiesti kindlad, et mitte ükski teine ajaleht ei kirjuta siinsetest sündmustest ja inimestest tulevikus rohkem kui Lõuna-Eesti Postimees.
/nginx/o/2017/11/02/7276611t1h151a.jpg)
Hea ajaleht tähendab eelkõige head sisu. Meie toimetus on saanud oluliselt tugevamaks. Meiega on liitunud kogenud ajakirjanikud Arved Breidaks ja Tomi Saluveer. Praegu otsime toimetusse veel üht värskete ideedega ajakirjanikku. Uudsed ideed ja nende heatasemeline ajakirjanduslik teostus on väärtused, millest me taganeda ei taha.
Tänane Lõuna-Eesti mõjukate edetabel on midagi sellist, mida varem tehtud ei ole. Ja see pingerida ei ole sündinud toimetuse tagatoas. Selleks saadeti Lõuna-Eesti omavalitsusjuhtidele ja volikogu liikmetele kokku ligi 260 ankeeti. Lugejad – need inimesed on teie endi valitud eksperdid. Nende poolt väljavalituks saamine on kahtlemata väärt tunnustus, kuid ka kõrgendatud ootus tulevikuks.
Tänane Lõuna-Eesti mõjukate edetabel on midagi sellist, mida varem tehtud ei ole. Ja see pingerida ei ole sündinud toimetuse tagatoas.
Lubasime, et Lõuna-Eesti Postimehest saab ka mõjukas arvamusplats, kus kirjutavad suud puhtaks inimesed, kellest Lõuna-Eesti tänane ja homne kõige enam sõltub. Algus on olnud intrigeeriv.
Igor Taro võrdles meie veergudel Lõuna-Eestit koguni Euroopa Liiduga, kus eurooplaseks olemine ei sunni loobuma rahvuslikust enesemääratlusest, riiklusest kõnelemata. Tema usub, et siinsed kogukonnad suudavad tulevikus koostööd teha ka ühtse identiteedita.
Võrumaale naasnud Mari Kalkun tunnistab, et tema seisab eelkõige võrokeste, võru keele ja Võrumaa väärtustamise eest. «Kuidas teha nii, et moodne elu ja pärimuskultuur saaksid koos toimida? Et pärimuskultuur oleks elus traditsioon.»
Setode peavanem Aare Hõrn avalikustas just Lõuna-Eesti Postimehes setode soovi oma vallaga koguni maakonnaks saada. Ajaleht ongi jätkuvalt see õige koht, kus oma suured unistused välja öelda ja nende üle avalikult arutleda.