Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Riigikogus arutati põllumajanduses kriisidega toimetulemist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Riigikogu saal.
Riigikogu saal. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Riigikogu arutas neljapäeval Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena teemat "Kuidas tulla toime kriisidega põllumajanduses?".

EKRE fraktsiooni liikme Mart Helme sõnul mõjutavad praegu langetatud otsused ka seda, mis juhtub Eesti põllumajanduses mitmekümne aasta pärast. "Põllumajandus on valdkond, mis ei ole tähtis vaid majanduslikult, vaid on tähtis ka vaadatuna sotsiaalsest, julgeoleku ja majanduslikust aspektis," ütles Helme riigikogus, kelle sõnul aitaks kriise vältida mitmekesisus, mida esineb Eesti põllumajanduses liialt vähe.

Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi professor Rando Värnik rääkis oma ettekandes, et kuigi põllumajandusettevõtja ülesanne on riske juhtida, pole kõiki riske võimalik ette näha. Ta tutvustas muuhulgas Maaülikoolis tehtud uuringut, mille kohaselt peavad ettevõtjad ise kõige suuremaks riskiks toodangu ja tooraine hindade kõikumist ning just sellega peakski Värniku sõnul riske maandades kõige rohkem tegelema.

Valgamaa Põllumeeste Liidu juht Kalle Kits ütles, et viimase kümne aasta jooksul on Eesti taimekasvatussektor tänu Euroopa Liidu toetustele teinud läbi muljetavaldava arengu. Samal ajal on ettevõtjatel tekkinud suured laenukohustused, millest lühikese ajaga vabaks ei saa. Tema sõnul vajavad põllumajandusettevõtjad riskijuhtimise instrumente, mis pakuvad terviklikke lahendusi. Samas väitis ta, et hindade kõikumist on võimalik taimekasvatajal ka praegu edukalt hallata.  

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja maaelu grupi esimees Tõnu Post ütles, et Eestis on loomakasvatuseks väga head tingimused, kuid kriiside vastu pole ka loomakasvatajad kaitstud. Kui kolhooside ajal oli Eestis 320 000 lehma, siis pärast viimast piimakriisi oli neid vaid 86 000. Iga kriisiga kaob töökohti. Praktika näitab, et suur osa nendest, kes kriisi ajal kogu oma piimakarja maha müüvad, kriisi möödudes uut karja soetama ei hakka.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Kruuse, Monika Haukanõmm, Martin Helme, Martin Repinski, Helir-Valdor Seeder, Jürgen Ligi ja Mart Helme.

Sõnavõtjad esitasid oma seisukohad selle kohta, kuidas põllumajanduses kriisidega toime tulla. Samuti räägiti Euroopa Liidu toetustest ja Euroopa põllumeestega võrdsete tingimuste loomisest.

Põllumajanduse hetkeolukorrast ja probleemidest andis ülevaate ka maaeluminister Tarmo Tamm.

Tagasi üles