Päevatoimetaja:
Arved Breidaks

Neljateistkümnest tunnustusest kaks tuli Otepääle

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jaan Rapp
Copy
Üks tunnustatutest on Kaire Ojavee - Otepää tantsuõpetaja, kes viis noorte tantsupeole «Mina jään» kaheksa väga hea tasemega tantsurühma.
Üks tunnustatutest on Kaire Ojavee - Otepää tantsuõpetaja, kes viis noorte tantsupeole «Mina jään» kaheksa väga hea tasemega tantsurühma. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Laupäeval andis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) aastapäevakontserdil Haapsalu kultuurikeskuses üle Lokulauad valdkonna silmapaistvatele tegijatele.

ERRSi juhatuse esimees Kalev Järvela sõnul on tunnustamise eesmärk esile tõsta rahvatantsu ja rahvamuusika valdkonda edendanud inimesi. «Öeldakse, et töö ise kiidab tegijat, kuid tunnustades tahame omalt poolt tänada ja kinnitada, et oleme märganud nende inimeste panust valdkonna heaks.»

Sel aastal jagati välja neliteist tunnustust kümnes eri kategoorias. Lausa kaks tunnustust tuli sedapuhku Otepääle, üks aga Võrumaale.

Aasta tantsujuhiks kuulutati Kaire Ojavee – Otepää tantsuõpetaja, kes viis noorte tantsupeole «Mina jään» kaheksa väga hea tasemega tantsurühma. Igas rühmaliigis oli vähemalt üks tantsurühm, millest neli olid maakonna parimad.

Aasta rahvamuusikakollektiivi tiitli sai suguvõsaorkester Pillipuu. Hiljuti 60. aastapäeva tähistanud orkestri «Pillipuu» kohta võib öelda, et tegu on rahvamuusikaliikumisega Otepääl, mis aegade jooksul üles kasvatanud kümneid mängijaid ning sidunud kokku eri põlvkondade rahvamuusikud.

Pillipuu kätkeb endas mitut väiksemat ja suuremat rahvamuusikaansamblit, näiteks Karupojad ja Mõmmid, kes paistsid suvisel noortepeo «Mina jään» rahvamuusikapeol oma mõnusa ja kindla mänguga eriliselt silma.

Aasta koolitajaks sai Kadri Laube – rahvamuusik, kes juba 19 aastat vedanud rahvapillilaagrit Võrumaal ja õpetanud noori rahvamuusikat mängima nii Võrumaal kui Islandil. Viimasel aastal lõi Kadri Laube Mõniste Kooli juurde Muusikapesa ning lükkas käima Kagu-Eesti noori rahvapillimängijaid koondava Wana-Wõromaa Wunkorkestri.

Aasta rahvamuusikuks sai Kai Leas – noor rahvamuusik, kes lisaks sellele, et ta mängib kadestamisväärse julguse ja vabadusega mitut pilli, aitas sel suvel kajastada laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapidu ning jõudis oma tubli tööga kümnete, kui mitte sadade tuhandete inimeste südamesse. Lisaks sellele tunnistati ta kevadel Viljandis toimunud noorte pärimusmuusikute võistumängimisel parimaks mängijaks klassis poogenpillid I.

Aasta rahvatantsukollektiiv on Tantsutallad – Hugo Treffneri gümnaasiumi tantsurühmad, keda juhendab Uve Saar. Tantsutallad osalesid noorte tantsupeol «Mina jään» seitsme hea tasemega noorterühmaga.

Aasta toetajaks kuulutati Tartumaa Omavalitsuste Liit, kes on olnud Tartumaa rahvatantsijate suurtoetaja, andes võimaluse sündida Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liidul. Tema kaasabil hakkasid 2013. aastal taas toimuma Tartumaal tantsupeod. Tartumaa Omavalitsuste Liit on toetanud Tartumaa rühmade osalemist kõigil tantsupidudel.

Aasta looja Ene Jakobson on Tallinna huvikeskuse Kullo tantsuansambli Sõleke looja ja peaballettmeister. 2017. aasta uute tantsude konkursil sai auhinna viis tema tantsu.

Aasta korraldamise tiitli võitis Anna Raudkatsi tantsuselts, kes Ullo Toomi 115. sünniaastapäeva tähistamiseks korraldas Toomi tantsude võistutantsimise ja Pärnu kontserdimajas kontsertetenduse «Kummardus Ullo Toomile».

Aasta rahvatantsusündmus on 12. noorte tantsupidu «Mina jään», mille pealavastaja oli Margus Toomla. Peol osales varasemast rohkem tantsijaid: 584 rühma 8495 tantsijaga.

Aasta rahvamuusikasündmuseks tõusis noortepeo «Mina jään» rahvamuusikapidu, mille loominguline juht oli Juhan Uppin. Osales 50 rahvamuusikaansamblit rohkem kui 550 rahvapillimängijaga.

Pikaajaline panus rahvatantsu valdkonda tõi tunnustuse Liidia Konsale. Ta on aastaid olnud Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse Tartu linna kuraator, Tartumaa laulupeokomisjoni liige, Europeade vabariikliku komitee liige.

Aastatel 2001–2016 töötas Konsa Tiigi seltsimajas rahvakultuurispetsialistina. Liidia Konsal on oluline roll nii Tartu tantsupidude kui ka üldlaulu- ja tantsupidude Tartu poolses organiseerimises ja ettevalmistamises. Ta on Tartumaa Rahvatantsujuhtide liidu aktiivne liige.

Pikaaajalise panuse eest rahvamuusika valdkonna arengusse sai tunnustuse Urve Kilk, kes aastakümneid olnud Ida-Virumaa ja ülevirumaaliste tantsupidude üldjuht ning üld- ja noorte tantsupidudel liigijuht ja assistent. Ta on Ida-Virumaal eesti rahvatantsu õpetaja ja hoidja ning aktiivselt tegutsev tantsujuht, kes kogu oma tantsujuhi töö pühendanud rahvatantsijate järelkasvu ehk koolinoorte rühmade rahvatantsu juurde toomisele

Tema ettevõtmisel ja algatusel sai teoks tänaseks juba traditsiooniks saanud õpetajate rahvatantsufestival. Urve Kilk on tantsupidude aujuht ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi auliige.

Pikaajalise panuse eest rahvamuusika valdkonna arengusse saab tunnustuse Eesti lokulaua kui muusikainstrumendi grand old man Toivo Luhats. Ta on oma pika elu jooksul olnud ka mitme teise Eesti rahvapilli mängu traditsiooni hoidja ja edasikandja ning kasvatanud ansamblit Piibar vedades üles mitu põlvkonda rahvamuusikuid.

Aasta tegu on tantsupidu Vabaduse väljakul. Noored rahvatantsijad Greete Nippolainen, Kaur Lukki-Lukin, Uku Kert Paidra, Mathias Kübar, Richard Ploompuu, Antero Noor, Oliver-Marcus Reimann, Kertu Sõerd, Georg-Rasmus Mäe ja Nils Joonas Kristian Saar korraldasid halba ilma trotsides Vabaduse väljakul unustamatu tantsupeo.

Tunnustusürituse korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Haapsalu linn.

Tagasi üles