Kadunuks jäänud mees elas kaks kuud metsas

Politseipatrull leidis autost kaks kuud kadunud olnud mehe. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Nädalavahetusel andis tähelepanelik Kanepi jahiseltsi jahimees politseile teada Põlvamaal metsast leitud autost.

Sõiduk pälvis jahimehe tähelepanu, kuna oli nähtavalt mõnda aega ühe koha peal seisnud: masina juures ei olnud värskeid sõidujälgi. Auto juurde jõudnuna avastas ta üllatusega, et masinas istub väga habetunud mees. Jahimehele tundus mehe olekust ja napisõnalisusest, et ta võib abi vajada.

«Sündmuskohale saabunud patrull selgitas välja, et tegu on oktoobris Tartumaal kodust lahkunud mehega, keda aktiivselt taga otsiti,» kirjeldas Kagu jaoskonna politseimajor Madis Soekarusk.

Selgus, et mees lahkus kodust isiklikel põhjustel ja soovis mõnda aega omaette olla. Nii sõitis ta autoga raskesti ligipääsetavasse metsatukka, ostis söögipoolist külapoest ning soojendas küünaldega autot, kus ta ööbis. Kiirabi kontrollis tema tervisliku seisundi üle ja mees anti lähedaste hoole alla

Politsei tänab tähelepanelikku jahimeest, kes tegutses otsustavalt, kui märkas sügaval metsas kahtlastel asjaoludel seisvat autot ja selles istunud abivajavat meest.

Politseijuht märkis, et sel aastal on politseile laekunud 3744 abipalvet leidmaks inimesi, kelle asukohta lähedastel endil pole õnnestunud kiirelt välja selgitada. Mõnel juhul on samad inimesed korduvalt kadunud.

«Enamik kadunuks jäänud inimesi leitakse paari tunni või hiljemalt paari päevaga. Üldiselt kaovad sügisel enam marjulised-seenelised. Alaealised annavad tööd kogu aasta vältel ning peaasjalikult on nad kodust või erikoolist ära jooksnud ega soovi, et neid leitaks. Samamoodi on tahtlikult oma asukohta varjanud või lähedaste teadmata välismaale lahkunud ka täiskasvanud,» rääkis Soekarusk.

Traagiliselt lõppenud kadumistest suurem osa on tema sõnul olnud vabasurmad, samuti õnnetused. Seda eriti talvisel ajal, mil maastikul hätta sattunud inimesele on alajahtumise risk kõrgem.

«Õnnetusjuhtumite üks peamisi soodustegureid on paraku olnud külma kõrval ka alkohol. Nimelt võib kodust lahkunud joobes inimene kukkuda, viga saada või muul moel hätta sattuda. Ebaadekvaatne seisund vähendab võimalust selliseid ohte ennetada, samuti ohtu sattununa abi kutsuda või iseend, nii palju kui parasjagu võimalik, päästa,» ütles politseijuht.

Ta selgitas, et lähedaste jaoks ei ole suuremat hingevalu kui teadmatus, kus neile kallis inimene viibib ja kas temaga on kõik hästi. «Olgu konflikt või isiklikud mured kui tahes suured, mõnele lähedasele võiks siiski jätta sõna, et lahkusite omal soovil ega taha mõnda aega kellegagi kontakti. Seegi teadmine on lähedastele raske, kuid siiski kergem teadmatusest,» märkis politseijuht.