Idapiiri valmimine võtab salakaubavedajatelt töö

Eesti idapiiri väljaehitamiseks kulutatavad kümned miljonid eurod lähevad asja ette, sest tänavu on nii salakaubavedu kui illegaalide sisseimbumine üle rohelise piiri märkimisväärselt vähenenud.

«Rahulik on. Esiteks tänu sellele, et lumi on maas, aga tegelikult on selle rahu taga piirivalvurite ja kriminaalpolitseinike pingutus,» võttis politsei- ja piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm kokku olukorra idapiiri kagulõigul.

Veel mõni aasta tagasi paistis lõik silma kohana, mille kaudu hiilisid Euroopa Liitu illegaalsed immigrandid ning smugeldati Eestisse salasigarette. Eston Kohveri intsidendi järel alanud idapiiri väljaehitamine on olukorda märkimisväärselt muutnud. Vähenenud on nii ebaseaduslike piiriületuste arv, salakaubavedu kui ka ebaseaduslik ränne.

Vaateväli avardunud

Varem olid kagulõigul patrullivad piirivalvurid Tamme sõnul nagu koopas – kuuled küll, aga eriti palju ei näe. Pärast raadamistöid on vaateväli oluliselt avardunud. Sõltuvalt piirijoone kulgemisest on nähtavus tagatud sadade meetrite ulatuses ning moodne jälgimistehnika parandab vaadet veelgi.

Pöördvõrdeliselt piirivalvurite töötingimuste paranemisega halveneb aga salakaubavedajate elu. «Ehitus, piiri puhastamine – see kõik häirib sigaretivedajaid. Silmi on ümberringi väga palju,» tõdes Tamm.

Statistika kinnitab konterbandistide tegevuse kokkukuivamist Eesti-Vene kontrolljoonel. Kui 2015. aasta 11 kuuga tabasid piirivalvurid 1,52 miljonit Eestisse sokutatud salasigaretti, siis tänavu on nende arv langenud 473 000ni. Salakauba vedamise juhtumite arv on mulluselt 36-lt langenud tänavu 13ni.

«Need mehed, kes meile varasematel aastatel peavalu tekitanud, on tänaseks kinni peetud ja menetlus nende üle käib,» ütles Tamm. Salakaubavedu on kolinud Eestist lõuna poole, kus tingimused selleks on lahedamad.

Sigaretivedajatel kaks kodakondsust

Paljud salakaubavedajad on Tamme sõnul Petseris elavad Eesti ja Vene topeltkodakondusega inimesed, kelle pääsu Eestisse ei saa tõkestada. «Kuigi teame nende tausta ja mida nad siia tegema tulevad, ei saa Eesti kodanikku Eestisse tulemisel takistada.»

Sigarettide üle rohelise piiri tassimine käib kahel viisil. Venemaalt marsitakse kõhule ja seljale kinnitatud suitsukarpidega Eestisse, kus kaup peidetakse ära ning ülevedajad põgenevad tagasi Venemaale. Peidetud kauba toimetavad hiljem edasi juba teised kurjategijad.

Teine võimalus on, et Eestisse ametlikult sisse tulnud topeltkodakondne läheb pimeduse varjus Eesti poolelt Venemaale, võtab sealt varem ära peidetud sigaretikastid ning toob need Eestisse.

Kuni kontrolljoon oli mattunud võsasse, käis selline liiklus oluliselt lihtsamini. Kui piir valmib, ei tähenda see siiski, et üritajatest tulevikus puudus oleks, sest hõlptulu ahvatleb.

«Tööpuudus on Petseris suur ja see meelitab noori mehi sellele teele,» tõdes piirivalvejuht. Kuna Valgevenes saab paki sigarette kätte 18 eurosendi eest ja see on võimalik Eesti mustal turul paari euro eest maha müüa, ahvatleb kiire kasumi lootus proovima.

«Üritajaid leidub ka tulevikus,» jätkas Tamm, «aga meie karistuspraktika on vilja kandnud, sest kartus vahele jääda ja hirm karistuse ees on väga suur. Mida pikem on piirile ehitatav aed, seda lihtsam on meil piiri valvata.»

Eesti piiri valvamine ei alga Tamme sõnul mitte piirijoonel, vaid inimestest. «Eesti inimene ei peaks ostma salasuitsu ja siis kasutama haigekassa teenuseid,» lausus ta. «Kui poleks turgu, poleks ka salakaubavedajaid.»