Lõuna-Eestit külastav president Kersti Kaljulaid oli eile Valgamaal, kus tutvus ehitusmaterjale valmistava AS Parmeti ja piimatootja Tõntso Agroga. Jutuks tuli muu hulgas Lõuna-Eesti teede kvaliteet ja ehitussektori madal efektiivsus.
Galerii: president tutvus Valgamaa piimatootjaga
19. detsember 2017, 16:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päeva esimese peatuse tegi president Otepää ettevõttes Parmet, mille toodete tuumiku moodustavad erinevad metallist fassaadikatted, ripplaed ning profiilid. «Selliseid ettevõtteid on väga vaja. Meil on vana probleem, et ehitussektoris on efektiivsus väga madal. Eelkõige selle pärast, et hästi palju kasutatakse alltöövõtjaid, alltöövõtja alltöövõtjaid. Lõpuks läheb kvaliteet tihtipeale ehitajal nii madalaks, et tuleb teha ümber. Ja kui sa teed ühte tööd kaks või kolm korda, siis efektiivsus ei saa tõusta. Esiteks on nad ise seal allhankeahelas, võib-olla peatöövõtja on pakkunud nii madala hinna, et juba arvestab sellega, et hakkab oma allhankijaid põhimõtteliselt kiusama,» rääkis Kaljulaid.
Kaljulaid: teise põlvkonna ettevõtjad on vastutustundlikud ja uuendusmeelsed
Kaljulaidi sõnul tundis ta Parmeti tooted kohe ära näiteks Ülemiste keskuse fassaadilt. «Tore oli näha, et inimestel silmad särasid. Nii nagu siin (Tõntso Agros - T.L) on noorem põlvkond ettevõtte üle võtnud, nii ka seal. Näeme, et teise põlvkonna ettevõtjad on vastutustundlikud ja uuendusmeelsed,» lausus Kaljulaid pärast päeva teist kohtumist Tõntso Agro piimafarmis.
Tõrva vallas asuvas Tõntso Agros, kus kasvab ligi 300pealine lüpsikari, võtsid presidendi vastu selle eestvedajad, õde ja vend Triinu ja Lauri Kõressaar. Laudas tutvus president ka piimakarja lehmadega, kellest ühel lubas oma kätt limpsida.
«Eks presidendiga kohtumine oli mingil määral tunnustuse avaldamine. Ikka tore on, kui Eesti riigi president on käinud laudast läbi,» ütles Lauri Kõressaar pärast presidendiga kohtumist.
«Kui saad tõstatada teemad, mis ettevõttele on olulised ja rääkida neist presidendile, annab see lootust, et tulevikus midagi äkki tehakse siinkandis ka paremaks või üldse põllumajanduses Eestis,» lisas Triinu.
«Kõnelesime, kuidas Eesti rahvale rohkem rääkida sellest, milliseid toredaid noori hästiharitud talunikke meil on ja kuidas tuua sellesse sektorisse nende näidete varal veelgi inimesi tagasi. Aga ka sellest, et tegelikult ei ole katki midagi, kui õnnestub kasutada näiteks Ukrainast pärit tööjõudu. Siin farmis töötab mitu inimest bakalaureusekraadi ja magistrikraadiga, saavad Eesti keskmist palka. Selles mõttes on see üks igati edumeelne ja tore tootmine,» lausus president pärast farmi noorte juhtidega vestlemist.
Jutuks tuli ka teede parandamise vajadus. «Kui küsisin, et kas parem oleks, kui riik ehitaks üürikortereid või teeks korda teed, oli selge vastus, et ikka teed oleks tähtsamad. Korteri saad lõpuks ka ise leida ja korda teha ka võib-olla on isegi soodsam. Olen püüdnud ka mujal arvamusi, mida me peaks järgmisest Euroopa Liidu eelarvest tegema. Euroopa Liidu eelarvest iga viies euro peab minema kas kliimamuutusega võitlemiseks või kohanemiseks. Kõik need väikesed teed siin korda teha oleks ka kliimamuutustega kohanemise investeering. Arvan, et sellel ideel järgmisest eelarvest võiks olla jumet,» lausus Kaljulaid.
Põllutööd tuleks rohkem õpetada
Samuti ütles Kaljulaid, et põllumajandusõppeks peaks olema rohkem võimalusi. «Lauri on Eesti Põllumajandusülikoolist, aga Triin on sama haridusega, mis mina – biotehnoloog Tartu Ülikoolist, doktorikraadiga. Rõõm on näha, et sellised inimesed tulevad ja teevad maatööd südamega. See pole enam see, mis oli võib-olla kolhoosi- või sovhoosiaja lõpupoole, oli mehhaniseerimata lihtne must töö. Võiks olla rohkem kohti, kus põllumajandustehnikaga toime tulemist õpetatakse. Oleks hea, kui ka töötukassa pakuks sedalaadi koolitust rohkem. Tänapäevane põllutöö on tihtipeale ka töö arvutiga.»
Lisaks kohtus president esmaspäeval Tõrva ja Otepää volikogude liikmete ja vallajuhtidega.
Kolmapäeval toimub riigipea kohtumine Antsla ja Rõuge volikogude liikmete ja vallajuhtidega ning president külastab Antsla Innot ning Rõuge vabatahtlikke päästjaid.
Neljapäeval kohtub riigipea Valga volikogu liikmetega ja vallajuhtidega ja külastab Valga haiglat. Pärastlõunal kohtub president Kaljulaid Valga-Valga piiril Läti president Raimonds Vejonisega, kellega üheskoos külastatakse Valgamaa kutseõppekeskust ning osaletakse seejärel Schengeni 10. aastapäeva tähistamisel.