Riik jätkab Lõuna-Eestis töökohtade vähendamist

Maavalitsuste kaotamine viib Lõuna-Eesti maakondadest aasta lõpus 51 töökohta (diagrammil punasega), samas kui riigipalgaliste töökohtade ümberpaigutamisega lisandub kahe aasta jooksul kokku vaid 45,7 riigipalgalist töökohta (valged tulbad). Kõige suuremad käärid on Põlvamaal, kus töökohtade saldo on kahekordselt koondamiste poole kaldu. Foto: Graafika: Jüri Rüsülainen

Lõuna-Eesti maakondades kaob maavalitsuste sulgemisega rohkem riigipalgalisi töökohti, kui valitsus Tallinnast väljaviidavaid töökohti siia lähiaastail plaanib juurde paigutada.

Valitsuse 5. detsembri kabinetinõupidamise järel tehtud avalduse kohaselt paigutatakse rohkem kui 1000 praegu Tallinnas asuvat riigipalgalist töökohta lähema kahe aasta jooksul ümber maakondadesse, et turgutada regionaalset arengut.

Veerand ümbertõstetavatest kohtadest kavatsetakse viia Ida-Virumaale, viiendik Tartusse ning 101 töökohta Pärnumaale. Lääne-Virumaale lisandub 85 ning Viljandisse 73 kohta, ent Lõuna-Eesti kolme maakonda toodavate töökohtade arv on napp 45,7.

Koondamisi rohkelt

Ainuüksi Põlva, Valga ja Võru maavalitsuse sulgemisega koondab riik rohkem töökohti, kui juurde paigutada plaanib. Eriti ilmekas on olukord Põlvas, kus maavalitsusest koondatakse kaks korda rohkem inimesi, kui on kavas uusi ametikohti maakonda asutada.

«Põlva maavalitsusest koondatakse 20 teenistujat,» ütles maavanema ülesandeid täitev maasekretär Kristina Aabrams. Tema andmeil jätkab kaks maavalitsuse töötajat tuleval aastal tööd loodavas regionaalhalduse Põlva talituses. Tähtajalise lepinguga saab riigi tugiteenuste keskuses tööd ka registripidaja.

Ümberpaigutamise kava kohaselt tuuakse Põlvamaale lähiaastail juurde aga üksnes üheksa uut töökohta. Kolm kohta liigutavad Põlvasse nii politsei- ja piirivalveamet kui ka töötukassa. Ühe töökoha lisavad omalt poolt keskkonnaagentuur, maa-amet ja SA Innove.

Naabermaakondades Võrus ja Valgas on olukord pisut parem. Võrus koondatakse 13 ja Valgas 18 maavalitsuse töötajat, samas kui mõlemasse maakonda paigutatakse ümber 18 uut ametikohta.

Võrus leevendab olukorda seegi, et mitu maavalitsuse töötajat saab kohapeal jätkata teises asutuses. «Võrumaa arenduskeskus ja linnavalitsus viisid läbi avalikud konkursid ning mitu meie töötajat osutus valituks,» lausus Võru maavanema ülesandeid täitev maasekretär Eveli Kuklane.

«Valga maavalitsuse 28 teenistujast koondatakse 18 ning neljal töötajal lõppeb tähtajaline leping,» vahendas maavalitsuse avalike suhete juht Kaja Mõts. Ülejäänud kuus maavalitsuse töötajat saavad tema sõnul pärast üleviimist jätkata töötamist sarnasel kohal.

Tallinnast lahkuma sunnitavad asutused

•     sotsiaalkindlustusamet (osaliselt)

•     tervise arengu instituut (osaliselt)

•     SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital

•     keskkonnaamet

•     keskkonnainspektsioon

•     maa-amet

•     keskkonnaagentuur

•     keskkonnainvesteeringute keskus

•     riigimetsa majandamise keskus,

•     SA Innove

•     andmekaitse inspektsioon

•     tööinspektsioon

•     Hariduse Infotehnoloogia SA

Allikas: rahandusministeerium

«Loodavas regionaalhalduse Valga talituses saavad tööd arhivaar ja ruumilise planeerimise spetsialist. Riigi tugiteenuste keskusse viiakse üle maa järelmaksunõuete haldamise ametikoht ja ka kaks andmesisestajat,» selgitas Mõts. Perekonnaseisuametnik asub tööle Valga vallavalitsuses.

Töökohtade väljavool jätkub

Maavalitsuste üksikute töötajate jätkamine ei muuda aga fakti, et ka praegune valitsus jätkab Lõuna-Eestis riigipalgaliste töökohtade vähendamist.

Riigihalduse minister Jaak Aab tunnistab, et olukord pole päris selline, nagu loodeti. «Paraku ei ole regionaalne jaotus ootuspärane,» märkis ta riigiametitele hiljuti saadetud kirjas. «Jätkuvalt on mõned linnad, kuhu me ei ole kavandanud piisavas mahus väljaviidavaid töökohti.»

Aab toob selliste linnadena välja Põlva, Valga ja Võru, aga ka Kuressaare, Kärdla, Haapsalu, Jõgeva ja Paide. «Valitsuse soov on jätkuvalt viia töötajaid kõikidesse maakonnakeskustesse, sealhulgas Kagu-Eesti piirkonda,» lisas ta Lõuna-Eesti Postimehele.

Poliitilisest tahtest on Aab teavitanud ka ministeeriume, kellel oli vabadus ise otsustada, kui palju töökohti ja kuhu ümber paigutada. «Praegu on ministeeriumid olnud oma otsustes vabad ning saanud ise endale kolimiseks sobilikud piirkonnad valida,» ütles minister.

Kas see tähendab, et Lõuna-Eestis pole riigi töökohtade vastuvõtuks vajalikke tingimusi, ruumi? «Ruumipuuduse taha ei jää töökohtade väljaviimine üheski linnas,» vastas Aab. «Riigi Kinnisvaral on piisavalt vaba pinda ning vajaduse korral on võimalik seda remontida.»

Aab lubas, et töökohtade väljaviimisega tegeleb valitsus edasi. 15. jaanuariks ootab ta ministeeriumidelt tegevuskava mitme asutuse keskkontori osaliseks või täielikult väljaviimiseks Tallinnast.

Möödunud aastal töötas keskvalitsuse asutustes umbes 55 000 inimest, neist 45 protsenti Tallinnas. Maavalitsuste sulgemisega kaotab Eestis töö umbes 150 ja omavalitsuste liitmisega veel ligi 600 inimest.

Foto: LEPM